See on kole ja pikk sõna ning viib mõtted järgmisel nädalal toimuvale emakeelepäevale. Ka emakeelepäev on pikk liitsõna, kuid mitte kole.

Ettevõtlusminister ütles neil päevil Ettevõtluse  Arendamise Sihtasutuse brändiloomingu käigus kulunud paarisaja tuhande euro kohta, et see läks asja ette. Seda lauset on raske lugeda, sest ettevõtlus ja siis omakorda ettevõtluse arendamine ja tagatipuks veel sihitud asutus.

Jutt käib sellest oksendavast siilist, kuid ettevõtlusminister tõi näiteks, et 15 aastat tagasi loodud lause „Welcome to Estonia” loomine läks maksma rohkem kui neli korda rohkem!?

Nagu plikad liivakastis, et tema tegi enne. Sellepärast ei tundunudki imelik, kui äsja avaldati arvamust, et ministrite arv ei tohiks olla piiratud. Käib tõesti üle jõu väikese riigi ohjamine. Kui meil on 15 maakonda, võiks olla ka sama palju ministreid. Neid võiks olla veelgi rohkem. Ministreid võiks olla nii palju nagu omavalitsusi, siis jätkub neid kandideerima igale poole.

Kahju muidugi neist ministritest, kes sunnitakse kandideerima näiteks Võrru. Edasi-tagasi sõidu peale kulub terve tööpäev, ja kui koha peal sõna võtta, siis rohkemgi.

Kui praegu on olemas esimene ja teine Eesti, siis tekivad esimese ja teise Eesti ministrid. Need, kes rohkem pealinna ligi, ajavad suitsunurgas suuremaid asju, ja maakatest ministrid on teise klassi tegelased.

Aga kui võtta mõttemalli järgi, et 15 aastat tagasi sündinud bränd oli ju mitu korda kallim, siis … Küsimusel, kas kõigile jätkub portfelle, ei ole tähtsust, sest oksendava siiliga väljatulekut tulevat võtta kui tööriistakasti, mis ei olnud veel täielikult komplekteeritud!? Seda ettevõtlusminister siiski möönis.

Aga kui tööriistakast ära komplekteerida? Kas siis ikka kõik tööriistad mahuvad sisse? Äkki on paarisaja tuhande eurone tööriistakast väike? Siis tuleb ju uus kast muretseda ja asuda seda komplekteerima. Uue tuhinaga, sest arengu(raha)ruumi on mitu korda.

Aga mis saab siis, kui lõpuks saab täiuslikkuseni viidud tööriistakast nii raske, et seda ei jõua tõstagi?

Nüüd proovige aeglaselt pealkirja uuesti lugeda.

Pole vist võimalik eksida, kui öelda, et nii palju pole numbritest räägitud veel kunagi!? Lähipäevil paisati Eestimaal kõikvõimalike kanalite kaudu, et riik astus sajandasse aastasse. Valitsus sai sajapäevaseks. Haldusreform viib pealinnast välja tuhat töökohta. Valitsusel tuleks vastu pidada vähem kui viissada päeva, siis saab kindlalt minna vastu uue valitsuse moodustamisele. Enne tuleb hea tulemus saavutada kohalikel valimistel, mis on juba paarisaja päeva pärast. Äsja selgus kümne eurolaulu seast parim. Eurolauludest üks kümnendik on seotud ka Võrumaaga, sest väidetavalt sündis see Haanjas ühes suitsusaunas. Kahjuks jäi see esitus teisele kohale.

Andku lugejad andeks see meeletu arvudega mängimine. Loodame, et igaüks leidis endale sobiva numbri, mille sisu üle rahulikult mõtiskleda, et näha puude taga metsa ja metsa taga päikesepaistelist aasa.

Peaminister Jüri Ratas ütles äsja: „Meie valitsus on seadnud endale julged sihid, mille elluviimiseks teevad tõsist tööd kõik ministrid. Meie keskne eesmärk on tugev ja ühtne Eesti, kus on ühtehoidev rahvas, vähem ebavõrdsust ja vastandumist, elav ja tark majandus ning riik, mis on paremini kaitstud kui kunagi varem. Esimese 100 päeva jooksul me mitte ainult ei analüüsi, vaid astume konkreetseid samme valitsuse nelja prioriteedi täitmiseks. Töötame iga päev selle nimel, et tugevdada riiklikku julgeolekut, viia Eesti välja majandusseisakust, suurendada ühiskondlikku heaolu ja sidusust ning pöörata Eesti rahvaarv taas tõusule.”

Meenutagem, et selleks on aega jäänud 1500 päeva.

Üheks sõnumeid, üllatusi ja numbreid produtseerivaks juhtministriks on kujunenud riigihalduse minister Mihhail Korb, kes on kammitsetud numbri viis tuhat külge ja kes kinnitab, et keskvalitsuse sektoris töötab poolsada tuhat inimest, neist ümmarguselt pooled pealinnas. Mihhail Korb salatseb, kuid kinnitab, et tuhande töökoha Tallinnast väljaviimise plaan on olemas ja avalikustatakse paari nädala pärast, kuid terve riigi reformimiseks palub minister aega viis aastat.

Eestis elab iga kolme hektari kohta üks inimene ja sellele ühele inimesele kuulub arvutuslikult kaks ja pool tuhat puud. Kes sööb kartulikoori, kes kartuleid!?