Üleeile, emakeelepäeval toimus Vikerraadios juba kümnendat korda e-etteütluse võistlus. Poole tunni jooksul jõudis toimetuseni rekordiliselt 5881 etteütlust (möödunud aastal 5573). Täiesti veatuid etteütlusi saadeti 37.

„Tulemused olid ootuspärased, tore, et inimesed mõtlevad kaasa, kuid natuke on näha ülipüüdlikkusest tehtud vigu. Inimesed mõtlevad üle ja panevad näiteks liiga palju kirjavahemärke. Aga väga rõõmustav, et meil oli palju nutiseadmetel osalejaid,” ütles Eesti Keele Instituudi peakeelekorraldaja-vanemteadur Peeter Päll.

Etteütluse õige kirjapilt: „Piki tänavaid kooli poole rulluisutava Liisa, 8.b klassi parima kikkpoksija kuularites tümpsub „Mets neidude vahel”, laul, mida ta esitab lastekooriga juulikuus noorte laulu- ja tantsupeol „Mina jään”. Olgugi et rekajuht Hane tee ja Kuke allee ristmikul sebra ees kinni peab, seisatab tüdrukki korraks. Osavalt trikirattal siksakitades vurab mööda klassivend Juhan, kelle tohutu suures plüüsist kotis on peale akutrelli, tušipoti ja huulepalsami mitu viilu tšillikastmega pitsat. „Oota, Juhan!” hõikab Liisa talle järele.”

Eesti keele õigekiri on tõsine asi. Tallinna tehnikaülikool otsustas asja veelgi keerulisemaks ajada ja pakkus 14 käändele keelepäeva puhul juurde 20 käänet:

1) värskeltütlev kääne ehk innovatiiv;

2) teisitiütlev kääne ehk alternatiiv;

3) mittemidagiütlev kääne ehk nihilitiiv;

4) alalhoidev kääne ehk konservatiiv;

5) alalhoidlik kääne ehk preservatiiv;

6) ühtiv kääne ehk kopulatiiv;

7) ilustav kääne ehk dekoratiiv;

8) olesklev kääne ehk vegetatiiv;

9) mõtisklev kääne ehk meditatiiv;

10) ässitav kääne ehk provokatiiv;

11) tegutsev kääne ehk operatiiv;

12) paljastav kääne ehk demonstratiiv;

13) lõhkuv kääne ehk destruktiiv;

14) tõkestav kääne ehk preventiiv;

15) ülesehitav kääne ehk konstruktiiv;

16) tõhustav kääne ehk efektiiv ehk resultatiiv;

17) sahkerdav kääne ehk spekulatiiv;

18) lollitav kääne ehk narratiiv;

19) äraostetav kääne ehk korruptiiv;

20) usaldav kääne ehk naiiv.

Nautige eesti keelt!

Võiks ju arvata, et möödunud nädalal oli seelikunädal, kus seelikuinimesed lahutasid meelt seeliku teemadel. Hurjutati ühte kooli, mis julges soovida, et tüdrukud võiksid kanda seelikut. Hästi tasustatud riigiametnikud vuristasid igal pool, et see on tüdrukute ahistamine. Kuni selleni välja, et kui tüdruk tahab seelikuga liumäest alla lasta, siis …

Kui reporter julges mainida, et on ka koole, kus soovitakse, et poisid kannaksid lipsu ja pintsakut, siis see lõi naisametniku, kes nimetas ennast seelikuinimeseks, küll hetkeks rivist välja, kuid vastuse asemel vuristati ennastunustavalt edasi ikka seelikust ja võrdõiguslikkusest.

Kui seelik on Eestimaal probleem, siis sellises Eestis tahaks küll elada, kui parafraseerida tuntud poliitikut.

Samas võib seelikuteemat võtta ka sissejuhatusena tänasele emakeelepäevale. „Eesti kirjakeele seletussõnaraamat” seletab, et seelik on alakeha kattev vöö või värvliga vöökohale kinnitatav harilikult naiste pealisrõivas. On brokaat-, nahk-, siid-, sitsi-, teksas-, alus-, kostüümi, rahvariide-, balleti-, kodu-, kooli-, peo-, klošš-, kott-, maksi-, mini-, pihik-, piht-,  plissee-, põll-, püks-, toru-, volt-, ümbrik- jne seelikud. Emakeel on ilus ja rikas.

Kui seelik kaoks, ei saaks me aru, mida mõtles A. H. Tammsaare, kui kirjutas: „Sul pole julgust, sa poed tuppa eide selja taha, hoiad tema seelikust kinni!”

Seelikuvaidlusel oleks olnud jumet, kui poisid oleks sunnitud ruudulisi šoti seelikuid kandma!? Kui seelikuga on ebamugav liumäel olla, siis lips (lipsusõlm) muutub lausa eluohtlikuks, kui poisid näiteks rüselema lähevad.

„Eesti etümoloogiasõnaraamatust” saame leheküljelt 464 teada, et sõna seelik on tuletis tüvest selg. Vähem tõenäoliseks on peetud oletust, et tüvi on germaani laen segla, mille tähendus on olnud ‘äralõigatud tükk, riie’ ja mille vaste on rootsi segel, ‘puri’. Selle tüve teine variant või selle variandi skandinaavia vaste võib olla laenatud sõnast siil. Eesti keelest on sõna laenatud soome sielikko.

Eesti keele oskamiseks ja sellest arusaamiseks peaks oskama (teadma) umbes 5000 sõna. Mõelgem emakeelele, õppigem emakeelt!