Sipelgate ja mesilaste töökust on alati imetletud. Sipelgapesa kuju järgi ennustatakse ilma. Mesilastegi käitumine võimaldab ilmamuutusi ette näha. Mis toimub sipelgapesas või mesitarus on inimesi ja teadlasi ammu huvitanud, sest kõik toimub väga kitsastes tingimustes. Aga et mesilased edastavad infot läbi tantsu, avastati suhteliselt hiljuti. Ühes tarus on mesilasi rohkem kui Võru linnas elanikke.

Mesilaste haruldane võime peale meekorje on nende omavaheline suhtlemine läbi tantsu, mille uurimine tõi austerlasest zooloogile Karl von Frisch’ile (1886–1982) Nobeli preemia.

Rikkaliku saagi leidmisel teatab luuremesilane teistele sellest kahe erineva tantsuga. Ringtants annab teada, et saagikoht on tarust sadakond meetrit eemal. Tants kestab 15 sekundist ühe minutini ja tantsu lõppedes tormab tantsija kiiruga tarust välja, lendab rikkaliku saagi kohale ja teised temale järele.

Kui rikkalikku meesaaki tõotav koht on kaugemal paarisajast meetrist, siis on tants vibav. Seda tantsides teeb saagi leidnud mesilane algul poolringi, jookseb sirgjooneliselt tagakehaga vibades kahe-kolme kärjekannu laiuselt tagasi alguspunkti ning teeb seejärel poolringi vastassuunas. Poolringidest moodustub täisring.

Tantsuga näitab mesilane saagi asukohta, kust nektar või õietolm leitakse lõhna järgi.

Mesilastel on ka iseloom. Agressiivsemateks on niinimetatud tumemesilased ja neid ei tasuks pidada. Mesilas tuleb toimetada rahulikult, mitte karjuda, vehkida ega joosta. Riidedki peavad olema puhtad. Oma mesiniku ja sõbra tunnevad mesilased ära lõhna järgi.

Sõna „mesinädalad” kipub vajuma selle sõna esialgses tähenduses unustuse hõlma. Mee moka peale määrimisest on saanud altkäemaks ja korruptsioon. Mesilaste töökust ei kiputa enam eeskujuks võtma.

Anekdoot:
„Meil Venemaal on kümme korda suuremad mesilased kui teil!” kiitleb vene mesinik.
„Tohoh!” imestab eestlane. „Kui suured teil siis tarud on?”
„Oh, tarud on ikka sama suured kui teil.”
„Aga kuidas mesilased sinna sisse mahuvad?”
„Nad saavad sellise käsu.”

Eestisse jõudis internet 25 aastat tagasi, 1992. aastal. Maailma esimese mobiiltekstisõnumi saatis 3. detsembril 1992. aastal välja tehnoloogiafirmas Sema töötanud Briti insener Neil Papworth. SMSi sisu oli tagasihoidlik ja advendiajale kohane tervitus „Merry Christmas”, mis suundus arvutist inseneri telefoni Orbitel 901.

Võrumaa Teataja veebileht hakkas tööle 20 aastat tagasi, 16. septembril 1997. aastal. Kümme aastat tagasi, 2007. aasta aprilli lõpus pronksiöö ajal elas Eesti üle esimese poliitilistel eesmärkidel korraldatud küberrünnaku. Viis aastat tagasi ilmus esimene Võrumaa Teataja digileht.

Leicerteri ülikooli tudengid uurisid, kui palju paberit kuluks, kui kõik internetis olev välja printida. Nad andsid endale aru, et paberil ei olegi sellel kõigel praktilist väärtust, kuid ikkagi, kui palju oleks tarvis selleks paberit. Arvutused näitasid, et kuluks 68,1–136 miljardit A4 lehte. Selle paberi valmistamiseks oleks tarvis langetada kaheksa miljonit puud ehk 114 ruutkilomeetrit Amazonase vihmametsa. Printeritest ja tahmakassettidest ning selleks kuluvast ajast me siinjuures ei räägi.

Kuid on veel olemas ka niinimetatud tume veeb, mille sisu otsimootorid ei otsi, kuid mis olevat palju suurem kui niinimetatud nähtav osa. Kas me üldse suudame hoomata, mis on meie ümber ja mis suunas me liigume ja kui kaua suudavad inimvõimed sellest mitte haigestuda? Digimaailm areneb ka siis, kui me magame, sest teisel pool maakera on päev. Möödunud nädalal arutati kava püstitada Vana-Antslasse 120 000 eurot maksev internetimast, kuid sellest loobuti valguskaabli kasuks.

Tehnoloogia reaalne kasu- või kahjutegur selgub aastate pärast. Infotehnoloogia on ainult ühe inimpõlvkonna vanune. Nutitehnika kasutamisega võib kaasneda ka ohtlik sõltuvus, mida peab tulevikus ravima!? Uuringud on näidanud, et noored vaatavad päevas oma telefoniekraani keskmiselt 120 korda. Uskumatu.

Õhtul enne uinumist vaatavad noored viimasena oma telefoni ja hommikul on esimeseks asjaks taas ekraan helendama panna. Ema-isa on jäänud teisele plaanile. Inimeste eluiga küll pikeneb, kuid lapsepõlv lüheneb. See peaks meid kõiki mõtlema panema.

Eile algas kevad! Rõõmsat kevadet!