Täna, 8. aprillil tähistatakse Peterburis Jaani kirikus 100 aasta möödumist eestlaste meeleavaldusest autonoomia toetuseks. EELK peapiiskop Urmas Viilma juhatusel peetakse tänujumalateenistus ning kontserdi annab Eesti Rahvusmeeskoor.

Suur eestlaste meeleavaldus 100 aasta taguses Pet-rogradis oli oluliseks sammuks Eesti omariikluse teel, sest nii „aidati” Venemaa Ajutisel Valitsusel kiiresti jõuda otsuseni, mis peale eestlaste asuala ühendamise rahvuskubermanguks tõi kaasa ka ulatusliku autonoomia andmise Eestile ja maapäeva kokkukutsumise. Kui  mõelda, mis võiks olla esimeseks tähiseks EV100 ajateljel, siis just Peterburis see algus oli.

Peterburi Jaani kirik omab sümbolväärtust Eesti iseseisvuspüüdluse kontekstis, loob Eesti kultuurile väljundi Venemaa kultuurimetropolis ning tingimused eestikeelse luterliku diasporaa kiriklikuks teenimiseks Peterburis. Eestlaste meeleavalduse 100. aastapäeva tähistatakse Peterburis Jaani kirikus koos kohalike eestlastega. Kirikus avatakse mälestustahvel 100 aasta taguse meeleavalduse meenutamiseks, samuti Peterburi Jaani Kiriku Fondi koostatud näitus toonaste sündmuste ja Jaani kiriku seotusest. Pärast Urmas Viilma juhatatud jumalateenistust peab kõne Eesti peaminister Jüri Ratas ning oma tervitussõnad ütleb Eesti peakonsul Peterburis Jaanus Kirikmäe. Eesti Rahvusmeeskoori kontsert „Püha paik” keskendub Peterburiga seotud Eesti heliloojate (näiteks Cyrillus Kreek, Mart Saar, Artur Kapp, Rudolf Tobias) loomingule.

Täna, 8. aprillil möödub 100 aastat 40 000 eestlase osalusel toimunud meeleavaldusest Petrogradis, millega nõuti Eestile omavalitsusliku autonoomia andmist. Eestlased alustasid meeleavaldusega Jaani kiriku juurest ja võtsid suuna Tauria palee juurde, kus asus Ajutine Valitsus. Neli päeva pärast meeleavaldust, 12. aprillil 1917 kinnitas Ajutine Valitsus Eestile autonoomia andmise seaduse. Liivimaa kubermangu põhjaosa liideti Eestimaa kubermanguga ja tekkis Eesti rahvuskubermang. EV100 avasündmus toimub 16. aprillil suure matkana endisel kubermangupiiril, mis kulgeb Peipsi rannalt Läänemere kaldale.

Täna õhtul kell 21.40 läheb ETV eetrisse „Ajujaht 2017” selle kevade esimene saade. Sel hooajal on kavas kaheksa episoodi, mille alguses asub võistlustulle sada meeskonda. Avasaates näeb vaataja, mis sai saatuslikuks neile, kellele edasipääsuuks suletuks jäi.

Mullu sügisel esitati Ajujahile 309 ideed. Kõikidest ideedest pärineb 121 info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, 47 tööstuse ja disaini, 40 turismi- ja teenusmajanduse, 36 sotsiaalse ettevõtluse, 28 tervise ja biomeditsiini, 20 loomemajanduse ning 17 energeetika ja keskkonna valdkonnast.

Enamik ideedest tuli Tallinnast või Harjumaalt ehk siis 106 ja 78 ideed. Tartumaalt esitati 58, Pärnumaalt 16, Võrumaalt 6, Saaremaalt 5, Ida-Virumaalt 4, Jõgevamaalt 4, Järvamaalt 4, Läänemaalt 4, Raplamaalt 4, Viljandimaalt 4, Valgamaalt 3, Lääne-Virumaalt 2 ja Põlvamaalt 2 ideed. Hiidlased ei esitanud ühtki ideed.

Ideevõistlusest on välja langenud 209 tööd. Saja parima seas on ka Võrumaalt Rõugest pärit ettevõtmine Woodprint. Mullu esindas Võrumaad Lauri Semevsky Veneeriumi töö halukaarik, millega küttepuid riidast mugavalt kamina või ahju kõrvale toimetada.

Puiduga on seotud ka Woodprindi idee, kuid siin kohtuvad foto ja puit ning idee taga on Grethe Rõõm, Taavi Karu ja Martin Mark. Kohe selgub, millised ideed valitakse 30 parima sekka, siis jääb võistlustulle juba ainult seitse säravamat.

Ajujahi tänavunegi auhinnafond on 60 000 eurot. Peale selle paneb Kodanikuühiskonna Sihtkapital koostöös SEB Pangaga välja kuni 10 000 euro suuruse eriauhinna parimale sotsiaalsele ettevõttele. Ajujahi hooaja võitja selgub otsesaates 25. mail.