Heal asjal mitu nime ja tähendust. Jeesus Kristus tõusis surnuist üles. Tänavu langeb aga suur reede kokku künnipäevaga.

Pikki sajandeid eelnes lihavõttele karnevalide periood, paast ja vaikne nädal. Kõige levinum lihavõttega seotud tava Euroopa maades ja ka Eestis on munade värvimine, kinkimine ja söömine. 19. sajandil ja 20. sajandi alguses on meil noormehed käinud külapidi mune korjamas, samuti ristilapsed ristivanematelt neid saamas. Muutus toimus täisealiseks saamise, varem ka leeris käimise järel, sest sellest ajast alates pidid hoopis ristilapsed ristivanematele mune kinkima.

Lõuna-Eestis algas lihavõttest kiikumisaeg. Kiikumisel oli varem maagiline tähendus ning seetõttu ka kindel algus ja lõpp. Kuna algus sattus olulisele kriitilisele päevale, siis tähendas see ühtaegu tervise, elujõu ja õnne loomist endale ja karjale. Kiige püstitamine oli noormeeste ülesanne, 19. sajandil toodi selle tasuks kiigeseppadele kindaid ja võid, kindlasti aga ka mune. Kiikumine oli erakordselt oluline noorte lõbustus, mille juurde kuulusid laulmine, mängud, jõukatsumine, tantsud.

Laialt levinud uskumuse kohaselt on see päev, mil päike varahommikul tõustes taevas tantsib. Seda on mindud välja vaatama, mõnikord tõustud mäe otsa või ronitud pööningule. Kes päikese kiikumist ei vaata, selle saab näiteks Inglismaal levinud uskumuse järgi kurat oma võimusesse. Päikesel on otsitud ja nähtud mitmesuguseid endelise tähendusega kujundeid. Inglismaal on nähtud lammast või ka lippu.

Teise laialt tuntud uskumuse järgi muutuvat lihavõtte ajal vesi minutiks magusaks, otsekui oleks sinna suhkrut pandud. Mõnel pool viskavatki lapsed suhkrut näiteks kaevu või allikasse.
Homme on künnipäev. Sel nädalal võis igal pool põldudel näha mehi, traktoreid ja kajakaid. 38. kevadet põllul olev talunik Matti Kõivik ütles, et kui ilmataat lubab, siis on ta kohe külvikuga põllul.

Rõõmsaid kevadpühi!

Laupäeval möödus 100 aastat päevast, mil 40 000 eestlast osales Petrogradis meeleavaldusel, millega nõuti Eestile omavalitsusliku autonoomia andmist. Eestlased alustasid meeleavaldusega Jaani kiriku juurest ja võtsid suuna Tauria palee juurde, kus asus Venemaa Ajutine Valitsus. Neli päeva pärast meeleavaldust, 12. aprillil 1917 (homme 100 aastat tagasi) kinnitas Ajutine Valitsus Eestile autonoomia andmise seaduse. Autonoomiaseaduse kohaselt ühendati Liivimaa kubermangu põhjaosa Eestimaa kubermanguga.

Üleeile algasid Võrumaal suurfilmi „Tõde ja õigus” võtted. Filmi rekvisiidid valmisid Vana-Antslas Martin Geieri puutöökojas. Need ei ole tavalised rekvisiidid, need on asjad, millega peab saama filmis ka reaalselt tööd teha.

Lõuna-Eesti ja Võrumaa on paljude filmitegijate lemmikpaik. „Viimne reliikvia” filmiti siinmail ja jõudis ligemale saja riigi vaatajate ette. Film „Kevade” valiti 2002. aastal aegade parimaks eesti filmiks. Nende Eduard Bornhöhe ja Oskar Lutsu teoste ainetel loodud filmidega asub 2019. aasta kevadel konkureerima  A. H. Tammsaare romaani „Tõde ja õigus” põhjal valmiv 150minutiline suurfilm, mille iga minut läheb maksma umbes 16 666 eurot.

Eeloleval pühapäeval, 16. aprillil on Eesti Vabariigi 100. aastapäeva programmi avaüritus – suur rahvamatk, millega tähistatakse sajandi möödumist eestlaste asualade ühendamisest ja Eestimaa rahvuskubermangu moodustamisest.

Plaan on läbi matkata kunagine Eestimaa ja Liivimaa kubermangu piir ja tähistada 100 aasta tagust sündmust, mil see sama piir kaotati ja tekkis autonoomne Eestimaa kubermang.   

Eesti Vabariik 100 on kogu meie rahva pidu, iga küla, alev ja omavalitsus on oodatud tähistama Eesti sünnipäeva. Teeme seda väärikalt nii Eestis kui ka välismaal, tunnustades kõiki meie esivanemaid, kes vaba Eesti riigi rajamisse panustasid, ja loomulikult vaatame ka tulevikku.

Eesti Vabariik 100 tähistamine toimub kõikjal maailmas, kus asub suurem Eesti kogukond.