See on rekordiline arv väikesi puukesi, mis Võrumaa metsaühistu vahendusel sel kevadel istutatakse. Pluss tähendab seda, et metsasõbrad muretsevad istikuid ka iseseisvalt ning need tuleb juurde lisada.

Erametsaomanik on sõna otseses mõttes vabatahtlik looduskaitsja, kes istutab metsa, hooldab, jälgib istikute kasvu ja ei mõtle, et tema ise seda metsa ei lõika ega kasuta. Metsa istutamine on omakasupüüdmatu kaugele tulevikku vaatav tegevus.

Argielus saab tööst tõusvat tulu nautida mitu korda kiiremini, mis ei tähenda, et ollakse seeläbi mitu korda õnnelikumad!? Mets kui roheline kuld ei kao, teda ei pea peitma kadedate pilkude eest seifi. Mets pakub hingerahu igal kella- ja aastaajal.

Huvitavaim näide metsa elust on Pähnil, kus saab nautida metsa hääli, metsa hingamist, metsa rahu ja rahutust, metsaelanike rõõmu- ja ärevushääli, isegi iseenda sisse vaatamist, enda tajumist.

Valdur Mikita ütleb metsa majandamise kohta lihtsalt: metsa tuleb hoida nagu pereliiget, ja eks lehm ja hobune olid ka kunagi nagu pereliikmed, sest neist sõltus väga palju. Valdur Mikita sõnul sõltub metsast meie vaimne tervis.

Metsas võib käia pikki aastaid ühte ja sama rada ning ikka ja jälle tajuda midagi uut, mis paneb vaatama enda sisse. Valdur Mikita sõnul ei oska me vastata küsimusele: mis tõmbab inimest metsa? Need küsimused, millele me vastata ei oska, need võib-olla ongi kõige tähtsamad asjad.

Mets ongi Eesti märk, kuid selle leidmiseks tuleb pikalt enda sisse vaadata. Kas me leiame selleks aega? Kas me tahamegi seda teada saada?

Eile oli Valdur Mikita Võrus Lõuna-Eesti haigla konverentsil ja rääkis oma keskpäevases esinemises Lõuna-Eesti teraapilisest vaimust.

Eesti Erametsaliidu 2017. aasta kalendris on maikuu juures pilt metsa istutavast Kalevipojast, kes küsib siililt:

„Aga kas metsa peab istutama serviti või lapiti?”

Kalevipojal üle õla oleval istikukastil istuv siil vastab:

„Vertikaalselt, puupea!”

Mihkel Raud käib suhtlusvõrgustikes nagu Facebook ja Twitter haruharva. Nutisõltlase hinnangul on see väga tore, sest nüüd on tal aega ka päris asjadega tegeleda. Miks Mihkel Raud sellise otsuse vastu võttis?

„Mis siis juhtub, kui anda hullule sülearvuti ja Twitter? Algab kolmas maailmasõda. Kui neli sõpra 2006. aastal 140-tähemärgilise piiranguga sotsiaalmeediavõrgustiku leiutasid, ei osanud nad midagi sellist muidugi ette näha. Ilmselt ei osanud nad üldse midagi ette näha, sest valdav osa start up’e lõpetab esimese aastaga prügikastis ja miks pidanuks Twitteriga teistmoodi minema. Ometi läks ja tänaseks on Twitteril 313 miljonit aktiivset kasutajat,“ kirjutas Raud Tele2 blogis.

Raua hinnangul pole sajad miljonid kasutajad midagi erakordset, kui üks neist ei oleks juhuslikult Donald Trump. „Sellest poleks ka teab mis lugu, kui Donald just hiljuti Valgesse Majja ei kolinuks. Ja isegi sellest ei juhtuks automaatselt veel midagi, sest öistel tundidel jumal teab millises konditsioonis jumal teab mida sotsiaalmeediasse postitavad poliitikud pole mingi anomaalia, isegi Eesti on neid triiki täis,“ mõtiskles Raud.

Raua sõnul on paraku Toomas Hendrik Ilvesel ja Donald Trumpil vähemalt üks oluline vahe: neist ühest sõltub jube palju, sealhulgas planeedi Maa julgeolek. „Nii võibki Twitter osutuda võimsaks taparelvaks ja esimesed märgid sellest on õhus,“ ütles Raud.

Allikas: Tele2 blogi