Setomaa valla moodustamine tundub olevat enam-vähem kindel, peaminister ei soovinud oma visiidil küll öelda nelja valla baasil loodava valla sünni tõenäosuse protsenti, kuid sõnapaar „väga tõenäoline” räägib enda eest. Pragmaatilised setod tunnevad nüüd muret tulevase valla igapäevase elu korraldamise pärast. Praegu on peamised teemad maakondlik kuuluvus ja rahvastiku miinimumnõudeid mitte täitva valla tulevased programmidest saadavad toetused.

Valitsus on seisukohal, et Setomaa vald peaks tulevikus kuuluma Võru maakonda. Eelkõige sellel lihtsal põhjusel, et juhul kui Misso Luhamaa nulk kuuluks Põlvamaale, tekiks üle maakonna piiride ulatuv vald, mis võib asjaajamisel ja suhtlemisel kaasa tuua ettearvamatuid komplikatsioone. Nii on kirjas ka valitsuse määruse eelnõus. Värska ja Mikitamäe ei taha aga Põlvamaalt lahkuda. Nende argumendiks on see, et vaid kolmandik tulevase Setomaa territooriumist ja elanikest on praegu Võrumaal.
Jüri Ratas tsiteerib Oskar Lutsu „Kevadest” Tõnissoni, kes ütles Tootsile, kui viimane tuli kallist klassivenda laenule käemeheks kauplema: „Kui ma oleks teadnud, et sa sellise sooviga tuled, ma oleks hoopis kodunt ära läinud.” Ehk kui riik oleks teadnud, et Setomaa vaidlus läheb Võru ja Põlva maakonna peale, oleks kergem olnud seda valda üldse mitte teha, poleks sellist vaidlust olnud. Paljudele kohalikele on see teema siiski teisejärguline, sest maavalitsused kaovad ju niikuinii.

Teine teema on riiklikud ja Euroopa Liidu toetused. Selles osas on kõik setod ühel meelel: programmide toetused ei tohi väheneda ega kaduda. Nimelt on vähemalt kahel programmil praegu toetuse saamise miinimumnõue 5000 elanikku. Riigihalduse ministri sõnul selles osas mingit diskrimineerimist siiski ei tule, käimasolevad  programmid on peagi lõppemas ja uutest programmidest võetakse see piirang ära.

Enne kohalike omavalitsuste valimisi püüavad poliitikud olla võimalikult nähtavad ja kuuldavad. Setomaal on näiteid, kus ühes ja samas perekonnas on kolm arvamust, milline võiks kogukonna tulevik pärast haldusreformi olla. Loodavasse omavalitsusse pürgijad lõikavad aga praegusest segasest olukorrast pidevalt pildil olles kasu.

Käimasolevat haldusreformi põhjendatakse küll rahvastiku vähenemise, küll omavalitsuse pakutavate teenuste kvaliteedi tõstmise vajadusega. Varem on umbes samade teesidega meile tõestatud koolide, sidejaoskondade ja haiglate kinnipanekut. Alati on kala püütud puhastada sabast, kusjuures pea on puutumata jäänud. Kõige küünilisem oli olukord, kus praeguse valitsuse võimule tulles määrati ühe ministri asemele kaks ja kohe järgnes nende vastutusalas kriis. Arvake ära, kumb minister võttis poliitilise vastutuse?

Kust jookseb siis esimese ja teise Eesti piir? Võiks ju haldusreformigi teha lõpuni „üles” välja. Kaotaks riigikogus nende kohad, keda me oleme valinud europarlamenti ja koristaks sealt saalist ka nende „rahvaesindajate” toolid, kelle esindatavad ei käi enam Eestis tööl. Need auväärsed istumisabinõud võiks kinkida Soomele. Sinna, kuhu rändasid esindatavad.

Veel uhkem oleks muuta nad virtuaalseteks rahvaesindajateks ning maksta neile töötasu ja kuluhüvitisi mingis virtuaalrahas (Bitcoin, Blockchain, Dodgecoin, Litecoin). Siis oleksid need tublid e-valimistega koha saanud sellid seal, kuhu plaanitakse Delfi andmeil viia Eesti riiki (tähtsad riiklikud andmed hakkavad arvatavasti juba selle aasta lõpus jooksma korraga Eesti ja Luksemburgi serveritesse). Ja ei maksa arvata, et krüptoraha on vaid patsiga poiste luul. Guugeldage–guugeldage, ehk on juba palgatud nende rahade eksperte … Eesti Pank saaks oma olematute tegevusalade ja Lapi targa kombel tehtud analüüside juurde veel ühe.

Meil jutuks olevaid väärikaid rahvaesindajaid võiks noppida riigikogust nende virtuaaltegelaste seast, keda seal harva nähakse. Kui saata neid Luksemburgi serverisse paaridena (üks koalitsioonist ja üks opositsioonist), ei peaks isegi nende soovimatus e-saadikutena hääletamisest osa võtta seadusloomet segama.

Kui reformida riiki alt üles välja, mõõdaks riigikogu ja valitsus enne üheksa korda, kui asuks Eesti riiki taas õhemaks kärpima. Ehk jääks ka Võru keskusena alles ... Olgu või teises Eestis.