ARVAMUS

Viimased nädalad ei anna mahti ühekski teemamuutuseks. Hinnatõus on tulitav teema, mida võetakse üles kassajärjekorras seistes, spordiklubide riietusruumides, rääkimata sellest, et omade inimestega juhuslikult või plaanipäraselt kohtudes.

Esimesele kohale platseerub elektrihind, kuid kerget paanikat külvab eestimaalastes juba ka toidukaupade hinnatõus. Teisalt kasutavad olukorda targasti ära nii mõnedki ettevõtjad. Üks Eestis kanda kinnitanud üsna populaarne kauplusekett lubab lausa toidukaupade hindade külmutamist. Mida aga selle külmutatud raha eest saab? On tervitatav, et mõnda toiduainet saab olenemata ajast ja hinnatõusuprotsendist jätkuvalt nii-öelda vana hinnaga soetada, kuid nimistut sirvides peab nii mõnigi pere oma poenimekirja ümber sättima. Juhul kui loomulikult soovitakse sellistest püsipakkumistest päriselt ise osa saada. Kindlasti on neid, kellele hinnakülmutusnimekirjas pesitsevad tooted hästi passivad, kuid suur hulk on ka neid, kes saia asemel valiksid sepiku või leiva ning piimašokolaadi asemel eelistavad süüa puuvilju ja mett. Loomulikult on patt nuriseda ja iga abi on teretulnud ning pirtsutamine näitab vaid seda, et inimesed ei ole veel viimasesse hädasse vajunud.

Majanduslikult mõtlejad on kriisi üleelamiseks aga märksa mugavamaid lahendusi juurutama asunud. Nii lapatakse läbi hotellide ja külalistemajade kodulehekülgi ning uuritakse teravama pilguga püsikliendi hindu. Nii nagu mõnelgi eestimaalasel oli enne koroonaaega tavapärane plaan soojale maale talvituma sõita, võiks praeguste elektrihindade ning toiduhindade tõusu ajal soojade ilmade saabumiseni pageda mõnda hubasesse majutusasutusse.

Need, kel majapidamise tarvis pangalaenu võetud ei ole, võiks mugavat elektripuhkust tõsiselt kaaluda. Ilmselt ei leidu eestimaalast, kes iial ei oleks unistanud ööst Viru hotellis. Kuu jagu elamist selles luksasutuses maksab kõigest 499 eurot, mis katab napilt mõne inimese detsembrikuu elektrikulu. Kui soovida midagi ka hamba alla saada, siis tuleks kuuajase hotellikülastuse eest välja käia 700 eurot, mis praegu hiigelkiires tempos kasvavaid toiduainete hindu vaadates ei tundu sugugi paha mõte.

KALEVI ALT VÄLJA NR 24 > Neljapäevasest töönädalast on räägitud väga pikka aega. Soome praegune peaminister Sanna Mariin rääkis sellest juba mitu aega tagasi, kui ta oli 2019. aastal transpordiminister. Siis oli lausa päevakorras mõlemad, nii neljapäevane kui ka kuuetunnine tööpäev.

Islandi katse

Islandil julgeti lühendatud töönädalat katsetada ja tulemus oli ülimalt edukas. Islandil töötas 2500 inimest ehk sajandik kogu riigi tööealistest inimestest katseliselt lausa neli aastat neli päeva nädalas. Jätke meelde, neli aastat!

Tulemus oli väga edukas. Tööviljakus ei vähenenud, pigem paranes. Nüüd on 86 protsenti töötajatest valinud neljapäevase töönädala. Oli võimalik valida ka viiepäevane töönädal ja kuuetunnine tööpäev.

Palju plusse

Islandi töötajad leidsid, et lühema töönädala kasuks pani otsustama vähem stressi, terviseprobleemide kadumine, pereelu paranemine …Mida veel tahta!? Island oli esimene riik, kes tunnustas meie iseseisvumist 1991. aastal ja Tallinnas on välisministeeriumi ees Islandi väljak.

Miks me ei võiks tunnustada Islandi nelja-aastast eksperimenti ja esimese riigina maailmas minna üle neljapäevasele töönädalale? Me ei pea isegi palju vaeva nägema, sest islandlastelt saab paluda katse tulemusi.

Hispaania katse

2021. aasta koroonakevadel, märtsis julges neljapäevast töönädalat katsetada Hispaania. Võimalus oli valida ka viiepäevase töönädala töötunde kuni 32 tunnini.

Hispaanlased on mõelnud lühemat töönädalat katsetada kolme aasta jooksul ja on isegi välja arvutanud, et selleks kulub 50 miljonit eurot. Nimelt kavatseb Hispaania riik riskide maandamiseks esimesel aastal hüvitada ettevõtetele kulud 100 protsenti, teisel aastal 50 protsenti ja kolmandal aastal 33 protsenti.

Uus-Meremaa, Šotimaa ja Eesti

Uus-Meremaa kavatseb samuti töönädalat lühendada ja on lubatud, et töötasu ei vähene. Šotimaal pidavat käima selleteemalised arutelud.

Miks meil kui e-riigil pole sel teemal tõsisemalt kuhugi välja jõutud, kuigi eeskuju võtta on lausa Tallinnast vähem kui saja kilomeetri kauguselt Helsingist!?

Meil on neljapäevane töönädal riigikogulastel ja iga nädal teenivad riigikogulased üle tuhande euro. Üks tööpäev seega ligemale 400 eurot. Reeded on riigikogulastel mõeldud valijatega kohtumiseks.

Riigikogulase palk on 4399 eurot ja 43 senti pluss kuluhüvitised (30 protsenti palgast), mis on 1319 eurot ja 83 senti ja teeb kokku 5719 eurot ja 26 senti.

Salakavalus

Skeptikud nimetavad lühemat töönädalat kavalaks mõtteks, sest mida rohkem vaba aega, seda rohkem inimesed ja pered raha välja annavad. Turismitalud, hotellid rõõmustavad, sest tõeline turist on see, kes ka ööbib.
* *
Praegune viiepäevane töönädal kehtestati ainult 22 aastat pärast teist maailmasõda ja on kehtinud seega üle poole sajandi ehk 55 aastat.

Paul Gordon on tööpäevast väga huvitavalt kirjutanud, et kui lebad hommikul voodis ja kell on 6.00. Suled 15 minutiks silmad ja kui silmad avad, on kell juba 7.30 ja hilined tööle. Oled kontoris tööl. Kell on 16.00, suled 15 minutiks silmad. Kui silmad avad, on kell 16.01.

Aja uksed on avatud, ütles president Alar Karis oma aastavahetuse kõne alguses. Avagem arutelu lühemast töönädalast või tööpäevast.