ARVAMUS

Lõppevas nädalas oli öid rohkem kui päevi!?

Kesknädalal oli riigikogulastel ja täna on muuseumirahval öötööpäev. Riigikogulased nimetasid kolmapäeva, 17. mai mustaks kolmapäevaks. Muuseumirahvas nimetab tänast päeva, mil muuseumid on kaua avatud, muuseumiööks. Nii võibki siinmail 2017. aasta 20. nädalat nimetada üheksa öö ja seitsme päevaga nädalaks.

Nädala keskmeks peab nimetama aga 18. maid, mil tähistatakse rahvusvahelist muuseumipäeva, mis on meil aastaid kutsunud huvilisi tulema maagilisse muuseumiöösse.

Kui muuseumiöös võib näha asju ja tajuda tundeid, milleks päeval pole mahti, siis riigikogulaste öötöö võib tuua seadusi, mida tuleb edaspidi tööpäevadel ümber tegema hakata. Võib-olla jõuab ja küllap jõuabki mõni riigikogulaste öötöö jabur seadus muuseumissegi tulevastele põlvedele lugemiseks ja imestamiseks. Üks riigikogulanna ütles mitte eriti ammu, et riigikogulase öötöö on raskem kui erakorralise meditsiini osakonna arsti öövalve!? See tõi teatavasti arstid patjadega oma töökohale.

Tänavu oleks äärepealt lõppeva nädala esmaspäeval, 15. mail olnud arstide streik, kuid õnneks jõuti saavutada tasakaal. Mõned päevad tagasi sai aga teatavaks, et haigekassa esimese kvartali miinus oli 27,2 miljonit eurot, kuigi oleks pidanud olema 24,7 miljonit. Suurema miinuse põhjuseks olevat olnud suurem haigestumine aasta algul.

Kesknädalal öeldi Tartu ülikooli kliinikumi kevadkonverentsil, et haigevõitu on ka meie tervishoid. Või kui mitte haige, siis pisikeses palavikus on meie tervishoiu rahastamine küll. Kes raviks haigekassat? Poliitikud seda ei suuda. Konverentsil kõlas ka mõte, et meil võiks olla ka tervisekassa. See toimiks näiteks nii, et kes võtsid osa üleeilsest Võru-Väimela jooksust, saavad tervisekassast selle eest raha, sest nad ei kurna ju haigekassat.

Tervisekassast võiks maksta ka neile, kes näiteks täna otsivad üles Pähnil asuvad metsaruuporid. Tasub vaeva! Eilne ja tänane ilm rõõmustas sooja ilma nautlejaid ning Tamula rannas proovisid julgemad varbaga vett. Kui õhusooja oli umbes 25 kraadi, siis vees oli kraade poole vähem. Suvi algab juba kuu aja pärast.

Rohelised on selle poolt, et rohelist kulda vedada välja viis korda odavamalt!?

Puidurafineerimistehase eestvedajad on juba pidanud sisukaid ning faktipõhiseid arutelusid tehase Eestisse rajamise võimalikkuse üle.

Eestisse planeeritava kaasaegse puidurafineerimistehase eestvedajad saatsid avaliku kirja inimestele, kellele teeb muret tehase mõju metsadele ja Emajõele.

Eestvedajatel on nende sõnul sarnaselt teiste Eesti inimestega lähtekoht, et mets on meie rahvuslik rikkus ja selle potentsiaali tuleb senisest nutikamalt kasutada ning et Eesti metsad peavad olema järeltulevate inimpõlvede jaoks säästvalt majandatud.

Tehase saab Eestisse rajada vaid pärast põhjalikku ning läbipaistvat planeeringu- ja keskkonnaloa taotlemise protsessi ning ainult juhul, kui tehase keskkonnamõjud on aktsepteeritavad.

Pikalt Eesti metsanduses tegutsenud ettevõtjatena on valus vaadata, kuidas Eesti olulisimat rikkust – metsa – odavalt ja väärindamata välja veetakse, selle asemel, et puidust ise midagi väärtuslikku luua. Eesti ühiskonnast ja majandusest hoolivate ettevõtjatena näeme, et tehase rajamine on kestlik, tulevikku vaatav, majanduslikult mõistlik ja väärtust loov kõigile eestimaalastele.

Tehase idee algatanud investorite grupp on väga huvitatud Eesti metsade kestlikust majandamisest. Metsanduse arengukava teemalistest mõttevahetustest on jäänud kõlama, et töösturid tahavad metsad lagedaks raiuda. See ei vasta tõele. Rõhutame, et planeeritava tehase toormevajadus ei suurenda raiemahtu ega survesta olemasolevaid mahte.

„Ettevõtmise investeeringu tasuvusaeg on väga pikk ja me soovime, et meie metsad oleksid elujõulised ning nende kolm rolli – kultuuriline, keskkondlik ja majanduslik – võrdselt arvestatud väga pikas ajaperspektiivis,” rõhutavad idee autorid.

Eestvedajad rõhutavad, et Eestisse saab Euroopa unikaalseimat ja moodsaimat puidurafineerimistehast õnnestunult rajada vaid siis, kui tehase ehitus, tehnoloogia ja käitamine vastavad nüüdisaegsetele keskonnanõuetele, parimale võimalikule tehnikale ning Eesti ühiskonna vajadustele.

Jääb arusaamatuks, miks soovitakse, et Eesti oleks odava rohelise kulla raielank?