ARVAMUS

KALEVI ALT VÄLJA 16 > September algas tarkusepäevaga ja sügiskuu, kanarbikukuu, mihklikuu kõrval on septembrikuud nimetatud ka tarkusekuuks. Seekord langes tarkusepäevaga kokku teadasaamine, et rahandusministeeriumis on riigieelarve rehkendamise käigus iga päev rehkendatud miljon eurot valesti ja aastaeelarves on viga 365 000 000 miljonit eurot.

Siinkohal tuleb tahes-tahtmata meelde Oskar Lutsu üle saja aasta tagasi ilmunud „Kevade”, kus kirjanik paneb õpetaja Lauri suhu õpetlikud sõnad, et kui tervet rehkendust teha ei suuda, siis tehku või pool rehkendust.

Riigi kõige-kõige tähtsam seadus on eelarveseadus

Eelarveseadus on riigi kõige tähtsam seadus, mida on iseseisev Eesti riik teinud kolmkümmend aastat ja nüüd korraga 21. sajandi 21. aastal eksida 365 miljoni euroga, mis oleks Eesti kroonides koguni ligemale kuus miljardit krooni …

Terviseameti külmlaos kõlbmatuks muutunud ravimite-vaktsiinide kahjule, mis oli üle kolme miljoni euro, ei leita süüdlast ja probleem on nagu kuum kartul …

Nüüd siis 365 miljonit eurot!?

Klass, kus on 101 õpilase seas ainult üks tark võrulane

See 101 õpilasega klass on riigikogu ja targaks õpilaseks võrulane Aivar Sõerd, kes ütles siinsamas Võrumaa Teatajas ja ka riigikogus, et riigieelarve seadus on koostatud arusaamatult.

Kuidas on seni saadud riigikogu suures saalis riigieelarve seaduse eelnõust seadus!? Suurel saalil peaks väga piinlik olema!? Riigikogu rahanduskomisjoni ülesandeks on eelarve, maksud, pangandus … Rahanduskomisjonis on kokku kümme liiget. Leheruumi kokkuhoiu eesmärgil ei hakka nimesid nimetama, kuid selge see, et sellest komisjonist jõudis suurde saali eelnõu, kus oli 365 miljoni eurone viga ja keegi peale Aivar Sõerdi viga ei märganud!? Seda enam, et Aivar Sõerd oli enne juhtinud tähelepanu, et eelarvega ei ole kõik korras ei aastal 2020 ega ka 2021.

Mis saab 2022. aasta eelarvega?

Kõige tähtsamad on katuserahad

Korduvalt on olnud jutuks, et katuserahad tuleks kaotada, kuid …Möödunud aasta lõpukuudel jagati laiali katuseraha umbes 6,4 miljonit eurot. Siin on vähemalt iga summa taga kirjas ka raha saaja ja loetelu on üpris pikk. Kõige väiksemad toetussummad olid paarsada eurot ja suurimad ületusid 100 000 piiri.

Mõne kuu pärast võib taas oodata katuserahade jagamist. Või otsustatakse tänavu teistmoodi? Vaevalt, sest katuseraha eraldamisega käib kaasas mõistaandmine, et anname raha näiteks kirikukatuse remondiks, võiksite valida meid (erakonda).

Kui isa Arnoga … olid tunnid juba alanud

Või saame siingi laenata Oskar Lutsu kirjutatut ja öelda, et kui rahandusministeeriumi rehkendajad ja riigikogulased ning rahanduskomisjoni liikmed koolimajja jõusid, olid rehkendamise tunnid juba ära olnud.

Võib-olla oleks abi õpetaja Lauri soovitusest tõrksale Tootsile, et kui tervet rehkendust ei jõua teha, siis tee pool rehkendust, kuid tee hästi. Ei ole viisakas õpetada pealinna kõrgetel kohtadel kõrgepalgalisi inimesi, kuid järsku tasub esialgu teha poolaasta eelarve, kuid teha hästi!?

*. *. *

Kolme nädala pärast, 28. septembril möödub 27 aastat Estonia vajumisest Läänemere voogudesse. Selle traagilise sündmuse uurimine on jätkuvalt küsimusi tekitav nagu riigieelarve. Kuidas õnnestub tänavune moodsa tehnikaga korraldatud pilguheit ja millised on järeldused? Kust pärines uurimist segav tundmatu signaal?

Loodame, et oleme kolme nädala pärast targemad. Head jätkuvat tarkusekuud!

Iga eestlane mäletab päris esimest koroonaplahvatust, mis toimus enam kui aasta tagasi. Varakevadel oli nii Saaremaa kui ka Võrumaa kogu Eesti huviorbiidis. Just nendes maakondades oli nakatumisi palju ning laiaulatuslikke koroonakoldeid tekkis nagu seeni pärast vihma. Oma osa mängis kindlasti selles ka hea õnn, kuid panuse andsid ka pingutused, mis tehti koroonaviirust taanduma sundides.

Kuigi öeldakse, et sama viga mitu korda järjest korrata ei ole mõistlik ning enamik soovib siiski ikka pigem vigadest õppida kui mitu korda järjest sama ämbrit kolistada. Tark õpib küll teiste vigadest ja rumal omadest, kuid kuidas nimetada neid, kes ei õpigi? Need on elukestvad katsetajad ja lahmijad, kes ei tegele mitte ennetamise ning kogemustest õppimisega, vaid hoopiski tagajärgede lappimisega. Võib loota, et ehk sel juhul õpitakse vähemalt osavamalt tagajärgi leevendama ning olukorda tagant järele parandama.

Kolmas laine on saabunud ja juba agaralt üle Eestimaa end laiali laotanud. Taas on Võrumaa koroonakaardil pks punasemaid, kui mitte kõige punasem lapike. Teiste pisematega võrreldes on Võrumaale viimastel aegadel lisandunud mitukümmend nakatunut samal ajal kui teistesse väiksematesse piirkondadesse ei tule juurde rohkem kui igaüks suudaks ühe või äärmisel juhul kahe käe sõrmedel üle lugeda.

Võrumaa soovib end tunda suurena, sest just Harjumaa ja Ida-Virumaa on lõpuks tagasihoidlikkuse seljatanud ja liiguvad selgelt Eesti keskmist ületama. Kõik soovivad olla milleski parimad, esirinnas. Olgu see siis kas millegi negatiivse või hoopis millegi positiivsega silma paistmine. Hiiumaa saab hõisata karjaimmuunsuse saavutamisega, sest vaktsineeritud on 70 protsenti elanikkonnast. Võrumaa lõppeva nädala moto on aga silma paista suurenenud nakatmisnäitajatega. Iga päev ja iga nädal toob õnneks uue võimaluse. Kuigi karjaimmuunsuseks Võrumaal veel lootust ei ole, ehk suudetakse leida mõni muu positiivne saavutus, millega silma paista. Kuniks aga kogu tähelepanu on koondunud viirusekriisile, on keeruline muud valdkonnas ilma teha.