Soodusmüügikampaaniad ja nendega seotud ebaausate kauplemisvõtete kasutamised on muutunud viimastel aegadel järjest sagedasemateks, mistõttu võtab tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA) fookusesse Eesti suurimad ehitus-, mööbli- ja tehnikakaupade müüjad. 

"Eesmärk on monitoorida nimetatud sektorites tegutsevate kauplejate soodusmüügikampaaniaid ja nende käigus tarbijatele avaldatavat hinnateavet, et tagada seadusest tulenevate nõuete täitmine. Arvestades viimasel ajal esinenud probleemide hulka ja seda, et rikkumistele tähelepanu juhtimine ei ole muutnud probleemset praktikat, reageerime edaspidi rikkumistele rangemalt," ütles TTJA ettevõtluse osakonna juhataja Ulrika Paavle pressiteates. 

Kaupade soodustingimustel pakkumine ja müük peab toimuma tarbija suhtes ausalt ja arvestades häid kaubandustavasid. Toodetele märgitud tavahinnad ning soodushinnad peavad olema tõesed ja soodusmüügist saadav hinnaeelis olema tarbija jaoks reaalne ja arusaadav. Hinna või hinnaeelise olemasolu kohta ebaõige teabe esitamine on käsitletav ebaausa kauplemisvõtte kasutamisena. 

Sooduskampaania läbiviimisel tuleb jälgida, et: tarbijale on avaldatud soodusmüügi lõpukuupäev;
soodushinnad on madalamad varem kehtinud tavahindadest; soodushinnad kehtivad ainult toodetele, mida on samas müügikohas varasemalt müüdud ning, et kaupluses avaldatud soodushinnad on samad, mis tarbijale reklaamitud.

Ühtlasi tuleb jälgida, et toote juures märgitud hind on sama, mis toote lõpphind kassas; soodushinna juures märgitud tavahind on varasemalt müügikohas kehtinud tavahind; sooduskampaania ei kestaks ebamõistlikult kaua; sooduskampaania ei lõpeks ennetähtaegselt; sooduskampaaniad ei toimuks järjestikku ega liiga lähestikku ning, et kaupu ei müüdaks soodushinnaga pärast sooduskampaania lõppu.

TTJA eeldab kõikidelt kauplejatelt seadusekuulekust ja ausate kauplemisvõtete kasutamist soodusmüügikampaaniate läbiviimisel.

Kolmandas kvartalis tehti Eesti ettevõtete ühistranspordivahenditega 35 miljonit sõitu, mis on 12 protsenti vähem kui eelmisel aastal ja kolmandiku võrra vähem kui 2019. aasta samas kvartalis.

Rahvusvahelistel vedudel veeti üle 930 000 sõitja, mis on 13 protsenti vähem kui mullu, teatas statistikaamet.

Ühistranspordi kasutajate arv vähenes statistikkameti sõnul peamiselt jätkuva pandeemia tõttu. Selle aasta esimeses kvartalis oli sõitjaid 27 miljonit, teises kvartalis üle 29 miljoni, võrreldes eelmise kvartaliga oli kolmandas kvartalis ühistranspordi kasutajaid viiendiku võrra enam.

Eriti suurt langust on ameti andmetel märgata maantee- ja meretranspordis. Meretranspordi kasutajate vähenemine tuleneb Soome valitsuse turismi ja töörände piirangutest, mis leevenesid alles 26. juulil, enne mida said laevaga Soome ja Eesti vahet sõita vaid lõpetatud vaktsineerimisega isikud.

Bussi, trolli ja trammi kasutas kolmandas kvartalis ligi 32 miljonit sõitjat, võrreldes eelmise aasta sama perioodiga oli sõitjaid 13 protsenti vähem. Rahvusvahelistel bussivedudel vähenes reisijate arv 12 protsendi võrra. Linnas vähenes busside, trollide ning trammidega sõitjate arv 15 protsenti, maakonna- ja vallaliinidel 6 protsendi võrra. Riigisisestel kaugliinidel vähenes sõitjate arv alla 1 protsendi, tellimusreisidel oli aga sõitjaid 19 protsendi võrra rohkem.

Rongisõitjate arv suurenes 5 protsendi võrra, reisijaid oli ligi 1,8 miljonit. Rahvusvahelist sõitjatevedu ei toimunud, kuna Eesti riigipiir rongiühenduseks Venemaaga oli jätkuvalt suletud.

Õhupiirid olid aga lahti ja koroonatõenditega ka turvalisem reisida, kuid lennureisijate arv jäi siiski 2019. aastast väiksemaks. Eesti lennundusettevõtted vedasid ligi 113 000 reisijat, mis on peaaegu viis korda rohkem kui möödunud aastal, aga samas 42 protsenti vähem kui 2019. aastal. Enamik reisijaid oli rahvusvahelistel lendudel.

Meretransporti kasutas ligi 1,8 miljonit sõitjat ehk 16 protsendi võrra vähem kui 2020. aasta samal perioodil. Rahvusvahelistel liinidel oli sõitjaid 716 000, riigisiseselt aga üle miljoni. Sel aastal lisandus uusi sisevetel sõitjate vedajaid ja siseveetransporti erinevatel jõgedel ja järvedel kasutas 31 000 sõitjat, mis on 74 protsenti rohkem kui mullu.

Eesti veoettevõtete sõitjakäive suurenes 827 miljoni sõitjakilomeetrini, eelmise aastaga võrreldes on seda 5 protsenti rohkem.