Iga teine tulumaksutagastuse saaja kasutas selle raha igapäevasteks jooksvateks kulutusteks, selgub hiljutisest Kantar Emori uuringust. 

Suurema tõenäosusega kasutasid tulumaksutagastust igapäevakulutusteks need inimesed, kelle tulumaksutagastus jäi alla saja euro või kelle leibkonna sissetulek on keskmisest madalam.

Järgnevad kasutusviisid olid 16 protsendiga hoiustamine, 10 protsendiga investeerimine ning 6 protsendiga laenude tagasimaksmine. Kui tagastusega laekus suurem summa, kasutati seda ka reisimiseks ja suuremateks ostudeks.

Erilisemad kulutused, mida lahtistes vastustes mainiti, olid näiteks abielusõrmused, robotniiduk ja kassi steriliseerimine. Annetajate osakaal oli umbes 2 protsenti.

"Arvestades praeguseid hinnatõuse, pole muidugi üllatav, et tulumaksutagastust kasutatakse peamiselt igapäevakulutusteks. Isegi suuremate ostude all mainisid inimesed spontaanselt küttepuid," kommenteeris Kantar Emori käitumisteaduste juhtekspert Heidi Reinson.

"Tulemused kinnitasid ka levinud stereotüüpi – kui oli võimalus tulumaksuvabastus kõrvale panna, siis naised pigem hoiustasid selle, mehed investeerisid," lisas Reinson. 

Kantar Emori veebiuuringus osales üle 1000 Eesti elaniku vanuses 15–84 eluaastat. Juunikuus avaldab Kantar Emor ka põhjalikuma finantsuuringu tulemused.

Ilmatargad ennustavad, et ilm on päriselt soe juba lähipäevil ning et eelmise suve sarnast leitsakut kartma ei pea, kirjutab Postimees. 

Raplamaal elav metsavana Arvo Saidla, kel on peamisteks ilma ennustamise abivahenditeks tavapäraselt seapõrn ja ahvenauim, prognoosib viimased poolteist aastat ilma kuufaaside järgi. «Aga muidugi [on oluline] ka loodus. Näiteks sipelgad: kui sipelgapesa on sätitud püramiidi, tuleb rohkem vihma, aga kui see on laiem, on vihmavaene aeg,» selgitas Saidla, lisades, et sel aastal on eriline ka see, et kui tavaliselt lähevad kask ja lepp eri ajal lehte, mis tähendab üht- või teistmoodi ilma, siis sel aastal ei ole kumbki puu rohkem lehte läinud kui teine.

Kevad läheb tema sõnul soojemaks omal ajal. «Tänavu on need asjad selles mõttes natukene teistpidi, et valdavalt on loodetuuled ja need toovad külma rohkem kui teised tuuled. Praegu kui vaatan ilma märke ja ka lindude tegutsemist, siis vanarahva [tarkuse] järgi pääsukeste vilu (pääsukeste saabumise aeg – toimetus) on tulemata ja see tuleb ilmselt kas sel või järgmisel nädalal. See tuleb ära ja siis hakkab järk-järgult soojemaks minema.»

Sama ennustab ka Soomaa ilmatark Indrek Hein, kes sõnas, et kevad ei ole sugugi hiljaks jäänud. Soojemaks peaks minema selle nädala teisest poolest. Hein saab enda sõnul ilmaprognoose ainult loodust vaadeldes ning ka tema tugineb suuresti kuufaasidele.

Küsimusele, kas tänavu suvel ootab meid ees samasugune leitsak kui eelmisel aastal, vastasid mõlemad ilmaennustajad, et kindlasti mitte. «Mitte mingil juhul ei tule sama kuum suvi kui eelmine aasta. Kontrastide aasta jätkub: on nii kuuma, külma kui vedelat, kõike tuleb. Kindlat vastust anda on aga äärmiselt raske, sest vanajumal on peast sama sassis nagu vana Putin,» ütles Soomaa ilmatark.

Metsavana Saidla soovitab suvel Eestisse puhkama jääda, sest ilm tulevat mõnusalt soe, aga mitte ülikuum. Ehkki juunikuu esimene pool olevat tema sõnul jahedam, tuleb jaanipäeval ja selle järel kõvasti päikselisi ilmasid. «Praeguse prognoosi järgi põuaperioode ei peaks tulema. Vihmadega on nii, et kord tuleb hoovihma ja kord äikest. Äikest peaks suve teisel poolel ohtrasti tulema, aga seda, kus kandis on seda rohkem, on juba raskem ennustada. Hoovihma periood on ilmselt tihedam,» rääkis ta.