Viljandis lõpetas äsja Eesti Rahvakultuuri Keskuse (ERK) kursuse mullu sügisel õpinguid alustanud 22 rahvatantsujuhti Tartu, Jõgeva, Viljandi, Põlva, Valga ja Võru maakondadest.

Taolise täienduskursuse eesmärk oli koolitada Lõuna-Eesti piirkonnale heade kutsealaste oskustega tantsuspetsialiste, kes on pädevad juhendama kohalikke tantsurühmi, teatas keskuse esindaja esmaspäeval. Enamik õppusi toimus erinevates Lõuna-Eesti maakondades, kuid õpingute raames jõuti ka pealinna.

Koolitusprogramm sisaldas rahvatantsujuhi ABC-d, mis tähendab Eesti tantsu ajaloo ja tantsujuhi eetika tundmist, Eesti rahvatantsu põhisammude, oskuskeele ja tantsukirjelduste lugemisoskuste omandamist, erinevate rahvatantsuga seotud tantsustiilide tundmist, näiteks IDLA liikumissüsteem, erinevate rahvaste tantsud ning loomulikult ka teadmisi kohalikest rahvarõivastest. Kursuse õppekava tugines rahvatantsuspetsialisti  5. taseme kutsestandardile.

Kursuse eestvedaja oli ERK Tartumaa rahvakultuurispetsialist Kati Grauberg-Longhurst ja tema assistent Tartumaa rahvatantsujuht Meelike Kaarna.

"Vajadus kursuse järgi oli väga suur ning osalejatele meeldis, et kursus nn koju kätte toodi. Väljavalitud osalejad said uusi teadmisi nii Lõuna-Eestis tegutsevatelt tublidelt õppejõududelt, üle-eestiliselt tunnustatud mentoritelt kui oma kursusekaaslastelt. Tantsurahvas on üks väga kokkuhoidev rahvas ning sellegi kursuse puhul oli tunda, kuidas üksteist toetati, aidati ning julgeti ka eksida. Osalejad tõid välja, et väga oluline oli kohtumine oma targemate ja kogenud kolleegidega, kellelt oli palju õppida. Täna siinkohal nii oma assistenti Meelika Kaarnat, kui kõiki koolitajaid ja lõpetanuid,“ sõnas Grauberg-Longhurst.

Kursuse lõpetas Aire Ojalill, Airi Pütsep, Anna-Liisa Kirsch, Annemari Markvardt, Ehtel Valk, Hanna-Liisa Kuusik, Helen Pill, Helle Liloson, Inga Leelanss, Kaisa Hallop, Kelli Kärsna, Liis Tenno, Liivi Orav, Liivia Vaas, Maire Post, Mai-Triin Kõrgeperv, Margit Mathiesen, Merike Helekivi, Pille Rebane, Terje Kiipus, Tiina Pruulmann, Ülle Kepler.

Kursuse läbiviimist toetasid Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts ja Eesti Kultuurkapital.

Enam kui pooled inimesed on kokku puutunud petukõnega, milles helistaja väidab, et võtab ühendust pangast, selgus Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellitud uuringust.

Petuskeemide ohvritest kolmandik on pettusega kaotanud ligi 50 eurot ning veerand vastajatest tunnistas, et on kaotanud ligi 300 eurot.

„PIN-koodide sisestamisel kehtib lihtne reegel. Kui olete ise kontakti algatanud, siis on PIN-koodide sisestamine põhjendatud. Näiteks helistate ise panka või logite omal soovil sisse internetipanka. Koodide sisestamine on sellisel juhul vajalik isiku tuvastamiseks,“ selgitas Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Mari-Liis Jääger ning lisas „Pangatöötajad ei palu ise inimesele helistades sisestada koode, ette lugeda täielikke kaardiandmeid vms. Samuti ei vaja pangatöötajad väidetava kahtlase tegevuse peatamiseks kliendi kontol koodide sisestamist.“

Raha kaotamise peamisteks põhjusteks on petukõne tegija või kirja saatja usaldusväärsus 42 protsendiga, kiirustades ohumärkide tähelepanuta jätmine 37 protsendiga ja soov teenida raha 35 protsendiga. 

„Petturid näevad vaeva, et luua usaldusväärsust, kasutades selleks mitmesuguseid võimalusi. Näiteks kasutatakse telefonikõnedes teadet, et suurte petukõnede hulga tõttu on eesti keelt kõnelevad pangatöötajad hõivatud ja seetõttu suhtleb teiega vene keelt kõnelev töötaja. Kui inimesel tekkib kahtlus, et helistaja ei ole see, kellena ta ennast esitleb, siis tuleb kõne kohe katkestada. Petturite puhul tegemist väga osavate manipuleerijatega, kes mõjuvad veenvalt,“ rääkis Mari-Liis Jääger

Võrreldes 2019. aastaga on inimesed petuskeemis raha kaotades hakanud rohkem teavitama politseid ja panka. Kui 2019. aastal teavitas petuskeemidest politseid vaid neli protsenti ja pankasid kolm protsenti, siis tänavu juba 28 protsenti petuskeemiga raha kaotanutest.

„Pettuse ohvriks langedes tuleb võimalikult kiiresti teavitada panka ja politseid, siis on suurem tõenäosus raha tagasi saada. Ka juhul, kui ei langetud pettuse ohvriks, on oluline politseid ja panka teavitada. See aitab petuskeemi edasist levikut tõkestada,“ selgitas Mari-Liis Jääger.

Ligi kolmandik Eesti elanikest arvab, et neil on head teadmised digitaalsest turvalisusest. 2019. aastal arvas nii vaid neljandik vastanutest. Ligi pooled inimesed on veendunud, et nad on rakendanud piisavalt abinõusid isikliku info kaitsmiseks.

„Mitmetes aspektides on inimeste teadlikkus petuskeemidest kasvanud, kuid võrreldes 2019. aastaga on mõningates aspektides märgata hooletuse kasvu. Kui varasemalt tegi 66 protsenti inimestest internetis makseid ja oste turvalistel veebilehtedel, siis praegu teeb seda vaid 62 protsenti. Samuti on vähenenud teavitamine, kui märgatakse oma sotsiaalmeedia kontodel kahtlast tegevust,“ rääkis Mari-Liis Jääger.

Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellitud uuringu viis oktoobrist novembrini läbi Norstat. Uuringus osales 1001 inimest vanuses 18–74 eluaastat.

Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus on loodud 2010. aastal eesmärgiga toetada inimesi majandusalaste otsuste tegemisel, jagada teadmisi rahaasjade korraldamisest ning aidata kaasa finantskirjaoskuse edendamisele Eestis.