EESTI ELU
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. Terviseamet soovitab kontrollida enne iluprotseduuri teenindaja tausta">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.Terviseamet soovitab Eestis iluteenuseid ostes ettevaatlik olla, sest koolitamata ja kutseoskusteta teenindaja võib kliendi tervise ohtu seada, seega tuleks tarbijal enne teenuse ostmist läbi viia põhjalik taustauuring.
Tartu Ülikooli juhitava seireuuringu seekordsed tulemused näitavad, et kuuga on koroonasse nakatumine tuntavalt vähenenud, kuid viiruselaine pole veel läbi. Täiskasvanud elanikkonna hõlmatus viirusevastaste antikehadega püsib üsna muutumatu.
27. aprillist 9. maini kestnud uuringuetapi vältel testiti 2380 inimest, kellest 4,4% andsid positiivse proovi. Neist suur osa oli koroona juba läbi põdenud ja teistele nakkusohtu ei kujutanud, kuid 1,5% kõigist testitud täisealistest olid jätkuvalt nakkusohtlikud. Seda on pea poole vähem kui aprilli alguse seireetapi ajal. Seejuures on nakkuse levimus ühtlane, sõltumata uuringus osalenute vanusest ja soost, ning nakkusohtlikel inimestel on enamasti ka haigustunnused.
Seireuuringu juhi, Tartu Ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnul on nakatumise langus küll tuntav, kuid paraku veel mitte nii suur, et võiks koroonalainet lõppenuks pidada.
Uuringu tulemused kinnitavad endiselt, et kõige paremini on viiruse eest kaitstud need, kes on lisaks haiguse läbipõdemisele ka vaktsineeritud. Samuti on tõhustusdoosiga vaktsineeritute seas nakatumine kaks korda väiksem kui tavapärase vaktsineerimiskuuri läbinutel.
Antikehade levimuse hindamiseks andis seekordse uuringuetapi vältel proovi 2228 inimest, kellest 86%-l olid antikehad olemas. See näitaja on püsinud kuu jooksul pea muutumatu. Kõige püsivamalt on antikehadega kaitstud vaktsineeritud. Läbipõdenutest on antikehad olemas kolmel neljandikul. „See näitab, et pärast läbipõdemist tekkinud antikehad on vähem püsivad ja kaovad kiiremini kui vaktsineerimise teel saadud antikehad,“ rääkis Kalda.
Käitumisuuringust ilmneb, et inimeste ohutunne on kahanenud ja ohutusabinõudele pööratakse üha vähem tähelepanu. Valdav osa nakatunuga kokkupuutunutest ei võta kasutusele abinõusid, et nakkuse levikut vältida. Seireuuringu tegevjuhi, Tartu Ülikooli rahvatervishoiu kaasprofessori Mikk Jürissoni sõnul ei piisa viiruselaine lõppemiseks üksnes päikeseliste kevadilmade saabumisest. „Praegu on sobiv aeg, et täiendada tavapärast vaktsineerimiskuuri tõhustusdoosiga ja pidurdada sel moel viiruse levikut. Mida suurema vaktsineerituse taseme suudame suve jooksul ühiskonnas saavutada, seda kaugemale lükkub uue viirusehooaja saabudes järgmise nakkuslaine algus,“ selgitas Jürisson.
Seireuuringut teeb Tartu Ülikooli laiapõhjaline uuringumeeskond koostöös Synlabi, Medicumi ja Kantar Emoriga. Tegemist on ainsa uuringuga, mis võimaldab saada ülevaate viiruse levimusest kogu täiskasvanud elanikkonnas.
Koroonaviiruse levimuse seireuuringu info leiab Tartu Ülikooli veebilehelt.
Uuringut rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond Euroopa Liidu Covid-19 pandeemiale reageerimise toetusmeetmest.
- Mesilaspere toetuse taotlusi saab esitada 16. maini
- Venemaale suunduvate veokite piiriületusjärjekord on pikenenud
- Riigikohus: kehtiv õigus lubab solvava postituse autori kindlaks teha
- Lähikuudel jätkub väga kiire hinnatõus
- Vaktsineerimata eakad saavad kaitsepookimise vajadust selgitava kirja
- Võru pärimustantsu festival alustas passide müüki
- Bingo loto loosimisel võitis kaks lotomängijat ligi 400 000 eurot
- Rinnavähi sõeluuringule kutsutakse tänavu rekordarv naisi
- Juba 241 inimest taotleb vaktsiinikindlustuse alusel hüvitist
- Andres Sutt kinnitas kiire interneti uue toetusmeetme tingimused
- 24 õpilasfirmat üle Eesti püüavad parima õpilasfirma tiitlit
- Töötajate puudus survestab tööandjaid palkasid tõstma
- PPA tellib 6,6 miljoni euro eest kagupiiril töid
- Riik soovib muuta elatise sissenõudmise korda selgemaks
- Vähiliit juhib tähelepanu melanoomi ohtudele
- Esmaspäeval on tuludeklaratsioonide esitamise tähtaeg
- Aprillilõpu seisuga on Eestisse jõudnud 34 590 Ukraina sõjapõgenikku
- Mopeedautodele muutub tehnoülevaatusel käimine kohustuslikuks
- Sõjapäevik: ebaedu sunnib Vene poolt üksusi tugevdama
- Vanemaealiste hulgas on grippi haigestumine kahekordistunud
- Sõda Eesti kaubandusvaldkonda olulisi muutusi ei too
- Riik toetab põgenike pikaajalise eluaseme kulusid 17 miljoni euroga
- Kantar Emor: Eesti elanikud usaldavad kõige enam Alar Karist
- Esimeses kvartalis võeti sularaha korraga välja varasemast rohkem
- Palgapakkumised ulatusid esimeses kvartalis 1799 euroni
- Töötuna on arvel 3972 Ukraina põgenikku
- Keskkonnaamet: metsaomanikel on aeg külvata või istutada metsa
- Võhandu aerumaratonilt tuli üldarvestuses kõigi aegade parim tulemus
- Vaktsiinikahjude hüvitamise taotlusi saab peagi esitada digiloo kaudu
- Väikeelamute rekonstrueerimistoetust on seni taotletud 481 korral
- Toimetulekupiir tõuseb 200 euroni
- Maa-amet: haritava maaga kaubeldi mullu aktiivselt
- Metsaomanikud: metsa uuendamise toetus pole keskkonnavaenulik
- Keskmine elektriarve jäi märtsis alla 50 euro
- Luhamaa piiripunkti ooteala täitus veokitega
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. Puudega laste tugiteenused muutuvad peagi kättesaadavamaks">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.Järgmisest aastast muutub omavalitsustel (KOV) lihtsamaks võimalike abivajavate peredeni jõudmine, paindlikumaks muutub raske ja sügava puudega lastele mõeldud tugiteenuste toetusfondi kasutamine ning selle aasta maist lihtsustub abivahendite kättesaamine.
Riigikogu võttis 13. aprillil vastu sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus, mille eesmärk on parandada ka erivajadusega laste perede olukorda.