. 
Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli tänavu kolmandas kvartalis 11 892 vaba ametikohta, mida on aastatagusest 4 protsenti ning eelmisest kvartalist 6 protsenti enam.
Seejuures on vabade ametikohtade arv püsinud üle 10 000 alates 2017. aasta esimesest kvartalist, teatas statistikaamet.
Ametikohtade koguarv – vabad ja hõivatud ametikohad kokku – oli kolmandas kvartalis 609 126, mis on eelmise kvartaliga võrreldes ligi 0,3 protsendi võrra väiksem.
Ametikohtade koguarvus on endiselt suurim töötleva tööstuse, kaubanduse ja hariduse tegevusala osatähtsus, seda vastavalt 18, 15 ja 10 protsendiga. Need tegevusalad olid kolmandas kvartalis ka Eesti suurimad tööpakkujad – kaubanduses oli 2050, hariduses 1473 ja töötlevas tööstuses 1407 vaba ametikohta. Neile järgnes avaliku halduse ja riigikaitse tegevusala 1125 vaba ametikohaga.
Vabade ametikohtade määr ehk osatähtsus ametikohtade koguarvus oli kolmandas kvartalis 2 protsenti, mis oli 0,1 protsendipunkti suurem kui 2018. aasta kolmandas kvartalis. Suurim oli see 3,1 protsendiga info ja side ning 2,9 protsendiga avaliku halduse ja riigikaitse tegevusalal, väikseim aga mäetööstuses ja kinnisvaraalases tegevuses, kus mõlemas oli näitaja 0,2 protsenti.
Avaliku sektori vabad ametikohad moodustasid kolmandas kvartalis kõikidest ametikohtadest 31 protsenti. Vabade ametikohtade määr oli suurim kohalikele omavalitsustele kuuluvates asutustes ja ettevõtetes 2,7 protsendiga. Riigiasutustes ja ettevõtetes oli vabade ametikohtade määr 2,2 protsenti, Eesti eraõiguslike isikute ettevõtetes 1,6 protsenti ja välismaa eraõiguslike isikute ettevõtetes 2,3 protsenti.
Enamik ehk 75 protsenti vabu ametikohti oli endiselt Harju maakonnas, sealhulgas Tallinnas 63 protsenti. Järgnes Tartu maakond 8 protsendiga ja Pärnu maakond 3 protsendiga. Vabade ametikohtade määr oli kõrgeim Harju maakonnas 2,6 protsendiga ja Võru maakonnas 1,8 protsendiga maakonnas ning madalaim Hiiu maakonnas 0,2 protsendiga ja Lääne-Viru maakonnas 0,5 protsendiga.
Tööjõu liikumist iseloomustab tööle võetud ja töölt lahkunud töötajate arv kokku. See oli tänavu kolmandas kvartalis ligi 118 000, mis on eelmise aasta sama ajaga võrreldes suurenenud 18 protsenti. Võrreldes 2019. aasta teise kvartaliga on tööjõukäive suurenenud 2 protsenti.
Nii tööle võetud kui ka töölt lahkunud inimeste arvu poolest olid kolmandas kvartalis esikolmikus endiselt hulgi- ja jaekaubandus, töötlev tööstus ning ehitus. Kõigist töölt lahkunud inimestest moodustasid tööandja algatusel lahkunud töötajad 9 protsenti.
Võru Kesklinna koolist alguse saanud B-gripi puhang on vaibumas, kirjutab Lõuna-Eesti Postimees.
Terviseameti labor tuvastas Võrus neli gripijuhtumit, neist kaks Kesklinna koolis ja ühe lasteaias. Mujal Eestis on tuvastatud üks gripiviirus Lääne- ja teine Järvamaal.
Terviseameti gripikeskuse peaspetsialisti Olga Sadikova sõnul oli Võru Kesklinna koolis palju juhtumeid, kus lapsed jäid haigeks, kuid ei pöördunud arsti poole, vaid tulid hiljem tagasi kooli vanemate tõenditega. «Meil pole täpset pilti, kui palju oli grippi haigestumisi,» lisas ta. «Praegu ei saa veel öelda, kas Võru gripipuhang levib mujale Eestisse edasi,» rääkis Sadikova, kelle sõnul ei ole B-gripiviirus nii agressiivne kui A-gripiviirus.
«Tavaliselt haigestub viirusesse kas üks pere, klass või kool. Hoiame igal juhul pilku peal, kuid praegu võib öelda, et olukord on normaliseerumas.»
Keegi ei ole Sadikova sõnul senini gripi tõttu hospitaliseeritud, järelikult ei ole ka haiguse kulg olnud väga raske. «Gripiviiruse puhul on ohtlikud tüsis tused. Ülemiste hingamisteede haigused on üldiselt sama rasked, kuid nende puhul ei teki eluohtlikke tüsistusi.»
Septembrist, mil alustati vaktsineerimisega, on kaitsesüsti teinud 30 protsenti rohkem inimesi kui eelmisel aastal samal ajal. «Ka apteekides vaktsineeriti 5000 korda rohkem kui aasta varem,» lisas gripispetsialist. «Täpsed andmed saame teada jaanuaris.»
Lehekülg 1400 / 1950
