KÜSIMUS–VASTUS • Käes on suvi ja kõikvõimalike maatööde aeg. Ühtlasi on alustanud õpilaste töömalevad, mille traditsioon ulatub aastakümnete taha ja mille on läbinud suur osa tänaseid otsustajaid. Küsisime Lõuna-Eestist valitud Riigikogu liikmetelt seekord nende maatöö- ja malevakogemuste ning lemmikmaatööde kohta.

Küsisime: 1. Millised on Teie kogemused maatöödega, näiteks malevas? 2. Milliseid maatöid oskate ja milliseid kõige meelsamini teete?

Vastused on toodud vastamise järjekorras.

Valdo Randpere (Reformierakond): Olen maatöödega kokku puutunud nii malevas, nooruses vanavanemate juures maal kui ka oma vanemate suvilas. Kaks põhilist tööd sel ajal, mille ka korralikult selgeks sain, olid heinategu ja kartulitega mässamine. Nii kartulipanek, muldamine kui ka nende ülesvõtmine said korduvalt läbi tehtud. Tänapäeval võiksin teha igasugu maatöid, aga pole sellist kohta, kus kätt harjutada. Oma kodus vahel istutan mõne viljapuu, kaevan veidi drenaaži jaoks kraave, aga mitte palju rohkem. Kui mitte pidada maatööks näiteks endale tenniseväljaku ehitamist või mööbli nikerdamist.

Tarmo Tamm (Keskerakond): Arvan, et olen teinud enamus maatöödest ja minu jaoks maaelu ja maatööd võõrad ei ole. Lapsena olen käinud karjas, põllul kõplamas, töötanud hobu riibrehal, tassinud heinapalle ja olnud vanematel abiks farmitöödel. Hilisemal ajal olen töötanud teravilja kombainerina, kartuli kombainerina ja vilja kuivatajana.

Tänaseks päevaks on muru niitmine kujunenud põhiliseks maatööks ja kõikide platside ühe korra niitmine võtab vähemalt kolm-neli tundi aega. Maal tuleb tegelda ka küttepuude varumisega ja selle suve suuremaks tööks on uue piirdetara ehitamine. Kui omad maal maja, siis ei saa kunagi öelda, et kõik on korras ja enam midagi teha ei ole vaja.

Heimar Lenk (Keskerakond): Malevas sai kõiki töid tehtud, mis kolhoosis tarvis oli. Aga see oli hiljem, kui natuke elutarkust juba kogutud. Esimesed kogemused tulid ikka isa-ema kodust kaasa. Et minu ema Endla oli maatüdruk, sündinud Pühajärve vallas, õpetas ta meile õde Marikaga juba varajasest lapsepõlvest lihtsamad maatööd selgeks. Enamik koolivaheaegadest nii suvel kui ka talvel saatsin ma mööda Otepääl, kus elas hulk meie sugulasi, siis sai seda tavalist talutööd tehtud üksjagu. Kui palju sai tsagirauaga seda seatoitu peeneks hakitud. Ikka peedilehti ja maltsa ja kartuleid vahele ning muudkui tao. Oli üks nüri töö. Niita ma võin vist praegugi, kuigi pole viimastel aastatel proovinud. Ma ikka imestan, kui Kagu-Eestis ringi sõidan, et miks isegi talumehed oma maja ümber murutraktoriga maa puha paljaks teevad. Võiks ju rohul pikemaks lasta kasvada ja siis vikatiga niita. Aga see pole praegu moes, kõik teevad muudkui inglise muru Eesti moodi. Koidula kaunid värsiread: kus kasteheinas põlvini, me lapsed jooksime, oleks nagu unustusse uinunud. Nagu käsitsi lüpsmine. Nooremast peast sai seda ka proovitud. Aga kõige rohkem on mulle lapsepõlvest jäänud meelde kana pesadest munade otsimine. Küll oli õnnis tunne, kui õlgede vahelt suure sooja muna leidsin. Ma olin nagu õnne tipul. Kanad muudkui kaagutasid ümberringi, aga ma ei pannud neid tähelegi. Laps ei osanud neid munadega ühendadagi. Tundus ikka nii, nagu oleks ise selle muna teinud. Nii uhke tunne oli südames …

Meelis Mälberg (Reformierakond): Kasvasin Leevaku külas ja erinevad maa- ja majapidamistööd ei ole seega võõrad. Maal on ju laste tööks küll peenarde rohimine ja heina tallamine. Nii oli ka meie peres. Suuremaks saades läksid ka tööd keerukamaks. Noorena kasvatasin ise varajast kartulit, mida realiseerisin Pihkva turul. Lisaks käisin suvel sovhoosi põllul heina kaarutamas, et endale taskuraha teenida. Kodus oli alati nii palju tegemist, et maleva kogemust minul ei ole.

Mulle meeldib mõõdukalt füüsilist koormust pakkuv tegevus, iseäranis metsatöö, mis on olnud minu lemmikuks juba lapsepõlvest saadik. Usun, et saan hakkama peaegu kõikide traditsiooniliste maatöödega. Aga kuna tänapäeval tehakse tootmistaludes juba enamus töid moodsa tehnika abil, siis tunnistan, et juhtkangide- ja nuppude taga jääksin ma hätta. Aga kui oleks vaja, õpiksin kindlasti ka selle ära.

Urmas Klaas (Reformierakond): Malevas ma käinud ei ole, sest kogu aeg on olnud kodus vaja tööd teha ning vanemaid ja vanavanemaid aidata. Kooli ajal tuli sügiseti muidugi kolhoosis-sovhoosis kartuleid võtta. Tavalised kodused tööd olid kartuli ja muu köögivilja kasvatamine: maa ette valmistamine, hiljem kõplamine, vahelt harimine jne. Seda kaupa (kurgid, kapsas, kartul, marjad) olen ka Pihkva turul vene ajal müümas käinud. Praegu pean tunnistama, et mu nii-öelda peamine maatöö on niitmine ja puude tegemine. Aeg-ajalt võtan kätte ka vikati ja niitmine ongi mu lemmiktöö.

Inara Luigas (MTÜ Demokraadid): 1. Maatöödega olen sõna otseses mõttes koos üles kasvanud. Ema-isa pidasid loomi, seega tuli kõiki talutöid teha – heinal käia, peenraid rohida, kartuleid kõblata, lehma lüpsta, sigadele toitu keeta. Suvel käisime marjul: mustikad, pohlad, kuremarjad. Ema oli väga tubli hoidiste valmistaja, seega sai juba varakult selgeks kurkide marineerimine ja seente hapendamine, tomatitest mahla aurutamine ja omas mahlas konserveerimine. Sügisel tuli kartuleid võtta ja seenel käia. Ühesõnaga, tegime kõike, mida ema-isa ees tegid. Suvel käisime ka sovhoosipõldudel peete ja loomakapsast kõplamas, vanemaks saades tegime heal meelel igasugu farmitöid. Tore oli, sest siis oli tööd palju ja suvega teenisime alati koolitarvete ostuks palju oma raha.

2. Arvan, et oskan paljusid maatöid. Ka vikatiga heina niita. Nüüd muidugi sõidan murutraktoriga ümber maja ja hoian majaümbrust korras. Mulle meeldib aedvilja kasvatada, siis igasugu salateid teha ja köögivilja marineerida. Meeldis lehma pidada ja heinal käia. Meeldib igasugu kooke ja pirukaid teha. Korjan palju ravimtaimi ja talvel joome hästi palju taimeteed. Mu vanaema teadis paljusid ravimtaimi ja korjas neid, samuti ema. Metsas meeldib käia mehega ja puid talveks teha. Paar aastat tagasi õpetas mees mulle mootorsaega puude laasimise, nüüd teen seda rõõmuga. Mulle meeldivad maatööd ja unistan kunagi šveitslaste kombel veel lehma rentida. Suveks. Siis on terve suvi oma piim, koor, või ja sõir.

Rein Randver (SDE): Olen lapsepõlvest elanud maal, seega olen maatöödega väga kodus. Esimese tööraha teenisin juurikalisi umbrohust puhastades. Täna on enamus töid kodus pere ja minu teha.

Ester Tuiksoo (Keskerakond): Olen teinud ilmselt kõiki maatöid: heina niitnud ja kuivatanud ja lakka ajanud, puid riita ladunud, peenraid rohinud. Rääkimata lehma lüpsmisest ja lamba pügamisest, hoidiste sissetegemisest. Olen kasvanud maainimesena ja sellepärast on tulnud igasuguseid taluga seotud töid teha. Malevas jäi käimata, sest koolilapsena ja tudengina tuli maakodus suvel töötada ja vanemaid aidata, et talvel koolis saaks käia.

Tänaseks on meie maakodus veel mõningad traditsioonid, mida järgime, näiteks iga-aastane küttepuude riita ladumine, mida koos linnasugulastega talgukorras teeme. See on selline lemmik töö ja tulemus on kohe näha. Riit peab olema sirge, aga on juhtunud, et peame mahakukkunud riida uuesti laduma. Puude riita ladumine on mõnus füüsiline tegevus ja meeldiv omavaheline suhtlemine kuulub selle juurde. Loomulikult aedvilja- ja lillepeenrade hooldamine ja muru niitmine on tänapäeval meie lahutamatud suvetööd igas majapidamises, mis lihtsalt tuleb ära teha.

Ülo Tulik (IRL): Kuna olen maal sündinud siis tuli maatöödega algust teha varakult. Algas see karjas käimisega siis, kui olin just kooliteed alustanud. Heinaniitmine koos isaga algas siis, kui olin kümme aastat vana. Malevas mina käinud ei ole, sest kodus ja kohalikus majandis oli tööd küll. Eriti meeldiv töö oli seal suvel hobusega heina riisumine. Teenistus oli küll väike, aga esimene ametlik palgapäev, kui sain kätte 20 rubla, on siiani meeles. Maal tuleb teha erinevaid töid alates lammaste pügamistest ja lõpetades sõnniku viskamisega ning teha tuleb tihti ka seda, mis ei meeldi. Maa kündmine on töö, mis mind kunagi ära ei tüüta.

Kalvi Kõva (SDE) ei vastanud.
Priit Sibul (IRL) ei vastanud.