Liberaalse mõtteviisi propageerija Paul Vahur nimetab Postimehe artiklis Euroopa Liidu majandusmudelit keelumajanduseks, mis on kasulik suurfirmadele ja sööb välja väikseid ettevõtteid.
Eestil tasuks siin õppida Venemaast, kus keeldusid märksa vähem. Võtame kas või kaubanduse, majanduse alustala, kus Venemaal tegutseb enamik poode ööpäev läbi, seejuures on valik väga suur: näiteks Pihkvas on esindatud nii ülisuured hüpermarketid kui ka väiksed nii-öelda keldripoed. Viimased on Eestis pärast Euroopa Liiduga liitumist praktiliselt välja surnud.

Vabadust näitab seegi, et enamik poode on Venes lahti ööpäev läbi ehk 24 tundi. Sama olukord oli Eestis pärast vabanemist Nõukogude Liidu raudsest haardest. Märkamatult on aga Eesti poodide lahtiolekuajad lühenenud, seda eriti pärast öise alkoholimüügi keelustamist. Venemaal seevastu võib alkoholi osta ööpäevaringselt, seegi on vabaduse märk. Seejuures pole tänavapildis märgata rohkem nokastanud inimesi kui Eestis, pigem vastupidi. Näiteks Soomes, kus alkoholimüük on veel rohkem reguleeritud kui Eestis, püsib tarbimine jätkuvalt kõrge. Põhjus on lihtne: kui alkoholi öösel ei müüda, ostetakse seda päeval igaks juhuks rohkem ning see suurem kogus juuakse tavaliselt ära.

Üks vabaduse näitaja on maksud: mida madalamad maksud, seda vähem riik sekkub ja seda vabam on majandus. Venemaal on tulumaks ühtlaselt 13 protsenti, mistõttu on majanduskasv kiirem kui Euroopa Liidu riikides, kus maksukoormus on kõrgem. Niisamuti pole Venemaal kõrget kütuse ja tubaka aktsiisimaksu. Venemaad võib võrrelda USAga, kus samuti puudub traditsioon maksustada autoga sõitjaid ning seetõttu inimestel rohkem vabadust ringi liikuda. Kui palgad on Venemaal enam-vähem võrdsed Eestiga, siis saab sealne elanik oma palga eest osta kaks korda rohkem kütust kui Eesti kodanik. Pole ime, kui Eestiga piirnevate piiripunktides seisavad järjekorras põhiliselt Vene turistid: neil on odavama kütuse tõttu rohkem vabadust ringi reisida. Madalam kütuse hind hoiab omakorda transpordi ja kaupade hinnad madalamal.