Menu

.      

ELU JA KULTUUR

15. detsembril ilmus Delfis (www.delfi.ee) artikkel pealkirjaga „Rahvusvähemuste esindajate koda nõuab Ilveselt vabandamist”. Järgnevalt väljavõte sellest artiklist:  „Šveitsi ajaleht Der Bund avaldas laupäeval intervjuu president Toomas Hendrik Ilvesega. /---/ Šveitsi ajakirjanik küsis Ilveselt, kuidas on juhtunud, et vene keel ei ole Eestis ametlik keel. Ka presidendi kantselei soovitas rahvusvähemuse esindajatel veel kord ja väga tähelepanelikult lugeda väljavõtet ajalehe Der Bund intervjuust president Ilvesega, kus riigipea vastas küsimusele, miks ei ole vene keel Eesti ametlik keel, järgmist: „Aga miks peaks? Toome näiteks: me okupeerime teie maa ja pärast 50 aastat ütleme, et te peate eesti keele ametlikuks keeleks tegema. Okupatsioonivõim hõivab maa, küüditab sadu tuhandeid inimesi Siberisse ja saadab oma inimesed sellele maale. Ja nüüd, kui me oleme jälle sõltumatud, peaks okupatsioonivõimu keel teiseks riigikeeleks saama? Ärge esitage mulle naeruväärseid küsimusi!”


Kas suhtlemise naaberriigiga on teinud raskemaks see, et umbes neljandik Eesti elanikkonnast on vene päritolu ja muutub nüüd avalikult majanduslikuks alamklassiks, küsis Der Bund’i ajakirjanik Rudolf Burger Ilveselt.


„Nad olid Herrenvolk (eesti keeles härrasrahvas – ajakirjanik märgib, et Ilves ütles selle sõna saksa keeles, kuigi intervjuu tehti inglise keeles) 50 aasta jooksul ja olid sõna igasuguses ajaloolises tähenduses privilegeeritud. Nüüd, kui neil enam privileege pole, peavad mõned inimesed seda kaotuseks,” vastas Ilves.”


On hea lugeda, et poliitik räägib avameelselt ja otse südamest ning et tal on selgroogu. Tänapäeval ongi just see poliitikute peamine viga, et nad ei tee seda. Kuid viga pole ainult nendes. Nad ei saagi oma mõtteid avameelselt välja öelda, sest siis nad riivaksid kuskil kellegi tundeid ja kaotaksid hääli. Kui kuulata Ameerika vabariiklaste presidendikandidaatide debatte, siis on näha, kui hambutud need on, sest kandidaadid teavad – kõike, mida nad ütlevad või on kunagi öelnud, võidakse otsemaid nende vastu ära kasutada. Hea näide seejuures on see, kui poliitik kõneleb araablaste eest ja toetab Palestiinat, seejärel läheb aga juutide juurde ning räägib, et ta toetab nende kultuuri ja püüdlusi tõotatud maa küsimuses. Sel poliitikul võib olla 100 protsenti õigus ja kui ta on hea rääkija, siis saabki ta hääled mõlemalt poolt.


Edukas poliitik peab olema kõik kõikide jaoks, mis tähendab seda, et tegelikult pole teda olemas mitte kellegi jaoks, sest ta ei suuda täita kõikide ootusi ja lootusi.


Tulevased presidendivalimised Venemaal kujunevad väga huvitavateks. Putin teatas, et Nõukogude Liidu kokkuvarisemist oleks pidanud ära hoidma. Paistab, et tema valijaid ei huvita, et Lenin ja Stalin olid kurjategijad ning tapsid miljoneid oma inimesi. Isegi see on meelest läinud, et elati terrorihirmus. Stalini ajast räägitakse nagu kaunist minevikust. Umbes nii, nagu peksa saanud naine läheb tagasi oma mehe juurde, sest venelane armastab öelda: „Kui peksab, siis järelikult armastab.”


Ilves on end tõestanud poliitikuna, kes on oma sõnavõttudes läinud nii kaugele kui võimalik. Et ta on valitud teist korda presidendiks, siis võib ta vabalt nüüd rääkida, kartmata mingeid valimisi, ajakirjandust, poliitikuid või valijaid. Ta on juba oma senise tegevusega jätnud jälje Eesti ajalukku.
Sotsiaaldemokraadid, kuhu ka Ilves kuulus, soovivad ühineda vene erakondadega. Ma ei usu, et see on halb mõte. Eestis elab ju tuhandeid venelasi, kes on end tõestanud lojaalsete kodanikena. Eestis elab kaunis soliidne hulk keskklassi venelasi, kes on siin näiteks avanud kauplusteketi. Kui eestlane saab jõukaks äri tehes, siis suundub ta suure tõenäosusega välismaale, et veelgi rohkem teenida oma äriga, aga venelaste jaoks on Eesti ise juba välismaa ja nad on õnnelikud, et elavad Eestis.


Venemaad ärritab aga see, et nende suurriik peab laskuma meie tasemele, et meiega asju ajada. Nüüd on president Ilvesel võimalus öelda välja, mida ta asjast arvab, kartmata tagajärgi. See võib olla hea ja enesekindel tunne, kui oled poliitikuna jõudnud niisugusele tasemele.

Loe veel uudiseid:

  1. Võru linn tahab suveks võlakoormuse seaduse piiridesse viia
  2. Riigikogulane vastab Võru linnajuhtide palkade kohta
  3. Illegaalne piiriületamine ja salasigarettide vedu koguvad tuure
  4. Paberipuidu hinnalangus kisub puidu hinda alla
  5. Eksamisoovitused gümnaasiumi-lõpetajatele
  6. Suur poliitika jõudis Võrru
  7. Tuiksoo ja Luik segatud Keskerakonna rahaafääri
  8. Vene turiste jagus aastavahetuseks Võrumaalegi
  9. Lasva valla tervisesportlased käisid Türgis olümpiaadil
  10. Jüri Luik: „Saarman ja Kaver tegid ülejäänutele ära nagu part konnale.”
  11. Vana Juliuse kalendrit järgivates õigeusu kogudustes on jõulud
  12. Võrumaa lugejate lemmikud on „Minu"-sari ja Kersna raamat
  13. Euro eestpalve
  14. Võrumaal loetud kümme protsenti elanikest, võru keele oskuse kohta veel andmeid pole
  15. Antsla noored tegutsevad
  16. Läti ja edasi eesliinile
  17. Alaveski loomapargi karudel veel talveund ei ole
  18. Maksumaksja raha riiulitele seisma
  19. Kahe nime ja kahe sünnipäevaga Emma Viitkar sai 100aastaseks
  20. Heategevuskampaania korras kogutud lasteraamatud jõudsid Lõuna-Eesti haigla lasteosakonda
  21. Lahing Pikakannu kooli pärast viis Lasva võimu vahetumiseni
  22. Jõuluõhtu Urvastes
  23. Võru linnagaleriis esindatud üle 50 kunstniku
  24. Suurte perede pidu
  25. Omavalitsused kruustangide vahel
  26. Uus jäätmeseadus välistab konteineri harvema tühjenduse
  27. Riigikogulane vastab Kagu-Eesti elu edendamise kohta
  28. Võrumaa talveralli nihkus ühe päeva võrra edasi
  29. Politsei: uus aasta tuli rahulikult
  30. Võrumaale tuleb hea aasta
  31. Lugemisaasta, eurode lugemise aasta, rahvaloenduse aasta …
  32. Võrulanna kandis Eesti eest Viinis noorte taliolümpiamängude tõrvikut
  33. Haanjas lendasid taevalaternad ja raketid
  34. Kaitsepolitsei uurija kindlustalu Mõnistes
  35. Politseimaffia
  36. Tüli Boschwechteri pärast
  37. Rauameistri juht: meie töötajad pole masu tundnud

LOE VEEL

LOE VEEL

20 PÄEVA ENIMLOETUD