TURUJUTT • Turgudel on algamas Eesti kaupade tipphooaeg. Turuletid on eestimaisest kaubast täiesti lookas. Leida võib praktiliselt kõiki Eestis kasvatatavaid marju ja köögivilju, kuid hinnad on krõbedad. Nii kirjutavad peaaegu kõik Eestis ilmuvad ajalehed.

Eesti lõunaosas aga saab mõnede viljade müügiaeg läbi. Laupäeval olid kella üheksa paiku näiteks maasikad otsas. Hommikul vara maksid nad 1.50 – 2.00 euroni kilo.

Praegu on Võru taluturg kaunis rikkalik, sest igasugust aia- ja põlluvilja tuleb juurde. Iseasi, kas ostjaid on. Põhiliselt rändab kotti ikka kartul, kapsas, porgand ja ülejäänu juba nii kuidas kellelgi võimalust.

Kahjuks on tänavune suvi üsna nutune ja liigne märg ei mõju köögivilja säilitamisele hästi. Kuna praegu veel talveks ei osteta, siis võib loota, et hinnad langevad.

Tähelepanuväärne on aga see, et poes müüdavad köögiviljad on sageli madalama hinnaga kui turul müüdav ja inimene ostab ikka sealt, kus odavam. Et Eesti turud on kallid, seda teab igaüks. Kuid milles on ikkagi viga? Sai loetud kusagilt, et näiteks Poolas makstakse toetusi 30 hektari kohta umbes 6000-7000 eurot ja Eestis umbes 3000 eurot. Miks? Kas eestlases istub nii suur pugeja hing, et jätab oma rahva tahaplaanile, toetamaks suuremaid ja tugevamaid? Tegelikult näib kõrvaltseisjale asi ju hoopis drastiline. See väike riik, kus on näiteks palju pensioniealisi ja kus pension on paar-kolmsada eurot, toetab suurriiki, kes ei oska ega tahagi osata elada, ainult kõrget palka või pensioni küsida.

Lõpuks üks näide laupäevaselt Võru turult, sedapuhku ilus ja lõbus. Värske ja värskehapu kurgi müüja kutsus oma kaupa ostma plakati abil. Kui ei ostetud, siis ligi astuti ometi. Ei arva, et terve turu peaks selliseid plakateid täis panema, aga kui need aitavad müüa, siis miks ka mitte.