Eelmisel nädalal avalikustatud Sotsiaalministeeriumi kogumiku „Töövaldkonna areng 2010-2011” andmeil on töötus Eestis vähenenud Euroopa Liidu kiireimas tempos. Siiski näevad eksperdid murekohtadena pikaajaliste töötute ja noorte võimalusi tööturul läbi lüüa. Saamaks ülevaadet kohaliku tööturu olukorrast, intervjueerisime Töötukassa Võrumaa osakonna juhatajat Jaan Veeroosi.

Kui suur on praegu töötus Võrumaal?

Töötuid on registreeritud 1274. See on küllalt palju ja tööjõust moodustab see 7,7 protsenti, kui Eesti keskmine on samal ajal 6,3. Nii et kõrgem kui keskmine, aga meist tükk maad tagapool on Ida-Virumaa, Valgamaa. Oleme tagantpoolt kolmandad.

See on registreeritud töötus, aga palju räägitakse ka sellest, et aina rohkem on neid, kes enam ei vaevu endast Töötukassas märku andma. Kui suur võib olla tegelik töötus?

Registreeritud töötuse puhul on igal 1274 sees oleval numbril nimi taga. Statistilise tööpuuduse analüüsi teeb statistikaamet ja siin võib ainult hinnanguid anda, täpselt numbrit ei ütle keegi välja ja ei olegi võimalik öelda. Aga kui me räägime Võrumaast, siis praegu ma arvan, et tõenäoliselt võib see olla kaks korda suurem küll. Nii et ta võib 15 protsendi lähedal olla.

Siin on oluline mõista, keda töötute hulka arvata. Rahvusvahelise metoodika järgi arvatakse töötute hulka inimene, kes mingil põhjusel ei ole hõivatud tööga, ei ole leidnud sobivat tööd, kuid kes tahab töötada ja kel on võimalik töötada. Kindlasti on tegelik tööpuudus (registreeritust) suurem, aga ei tasu arvata, et kõik nendest, kes ei tööta, oleks ka valmis tööle minema. Ilma tööta inimest ei saa käskida. Kui inimene ise ei taha töötada, siis ei ole ta ka töötu.

Kuivõrd mõjutavad registreeritud töötust hooajalised kõikumised?

Suvel töötus alati väheneb. On hooajatööd, ajutised tööd, kõigil on rohkem võimalusi tööd leida. Sügisperioodil eeldame, et mingil määral töötus jälle tasapisi kasvab. Kindlasti mitte äkiliselt ja ka väga palju ei tohiks kasvada. Juulikuu on ilmselt veel langustrendis. Töötuse tõusu võime eeldada kusagil septembris-oktoobris.

Hiljuti esitleti sotsiaalministeeriumis üht tööhõive alast uuringut, mille järgi on töötus Eestis langenud euroliidu kiireimas tempos. Kas see on ka Võrumaa statistikas märgatav?

Hõivenumbrid on tõesti Eestis suurenenud ning kõige kiiremini kasvanud. Tööjõu liikumine on meil ikkagi üsna suur. Viimase kuu statistika järgi on juuni viimasel nädalal uusi töötuid arvele tulnud 32, kokkuvõttes on registreeritud töötute arv aga vähenenud 13 võrra. Nii et sellele vaatamata, et uusi töötuid tuleb kogu aeg arvele, on üldtendents ikkagi languses.

Eelmise aasta algusest on 60 protsenti arvelt mahaläinud töötutest tööle saanud. See on üsna hea number. See on nende enda öeldu ja seda on põhjust uskuda, sest siin ei ole inimestel mõtet varjata ega valetada.

Teatud tööjõu liikumine käib kogu aeg – osad lähevad arvelt maha, teised tulevad asemele. Raske ja keeruline osa on pikaajalised töötud. Paraku moodustavad tublisti üle 50 protsendi praegu arvelolevatest töötutest pikaajalised ja keerulised töötud.

Sotsiaalministeeriumi uuringus pöörati pikaajalistele töötutele samuti palju tähelepanu.

Tegelikult ongi mure nendega kõige suurem. Mida väiksemaks jääb töötute üldarv, seda suurema osa moodustavad keerulisemate probleemidega inimesed, need on pikaajalised töötud. Probleemi paremaks lahkamiseks teeme koostööd kohalike omavalitsustega.

Pikaajalise töölt eemalolemise tõttu on inimestel sageli kadunud töö- ja töölkäimise harjumus, mõningatel juhtudel ka tõsine töötahe ning on tekkinud mingid töölkäimist segavad harjumused või sõltuvused.

Me tahaksime hea meelega neid inimesi tööturule tagasi tuua, aga me anname seejuures endale selgelt aru, et see on raske. Eriti raske on siis kui inimene ise ei taha. Mingeid sunnivahendeid meil ei ole. Lihtsalt selgitame ja kui inimene leiab, et see on hea mõte ja see läheb talle korda, siis saab asja. Kahjuks tuleb tunnistada, et on ka küllalt neid, kellest ei saa asja, kes lihtsalt ei taha, ei ole valmis ja kes mingil momendil saavad tööle, aga ei pea seal erinevatel põhjustel kaua vastu.

Kaugemate valdade elanike jaoks on Võrru tulek päris keeruline, eriti kui neil ei ole tööd. Kas on ka märgata seda, et võib-olla töötus on äärealadel suurem, aga registreerituid on vähem?

Kaugematest valdadest siiakäimine on omaette probleem. Varstust on siia käidud ka rattaga. See probleem ei ole iseeneset uus.

Võtame teise äärmuse – töötukassa võiks ise käia külades kohal. Aga meie eesmärk on, et inimene saaks tööle. Töökoht ei tule tema juurde. Paratamatult ta peab olema valmis ja harjunud kodust kaugemal käima. Töökohtade vähesus on põhiline, mis seal piirkondades kollitab. Tööandjaid võib äriregistrist vaadates olla üsna palju, aga reaalseid tööandjaid on siiski vähe.

Küll aga oleme teatud teenustega läinud inimestele lähemale. Siin on päris palju – tööharjutused, tööklubid, ka arvutikoolitused. Need on motivatsioonikoolitused, mida on kõigis maakonna nurkades tehtud ja tuleb ka edaspidi. Tegu on inimesi aktiviseerivate ja turgutavate teenustega, mis annavad inimestele nii-öelda positiivset laengut, et nad oleksid valmis aktiivselt tööd otsima või minema kas või koolitusele või tööpraktikale.

Kas teil on mõned konkreetsed näited sellest, kuidas te valdadega pikaajaliste töötute osas olete koostööd teinud?

See läheb konkreetse inimese tasandile enamasti. Sageli võetakse ühendust valla sotsiaaltöötajaga ja püütakse probleeme lahendada. Paraku kipub olema ka nii, et inimesed mitte alati ei räägi ära kõike, mida nad võiks rääkida, vaid räägivad kuidas neile on kasulik.

Sellepärast me tahame ka valla inimestega vestelda, et teada nende arvamust, mida inimesed on neile rääkinud ja mittetöölesaamise põhjustena välja toonud. Ja need põhjused on sageli üsna erinevad. Ma ei taha öelda, et inimesed on ebaausad, aga sageli nad varjavad midagi, ei räägi lõpuni ära tegelikke põhjusi ning kui me ei tea tegelikke takistusi, mis inimesel tööleminekul on, siis me ei saa teda ka päris tulemuslikult aidata.

See on koostöö üksikisikute tasandil. Muidugi kui me omavalitsuses näiteks tööharjutust teeme, siis teeme gruppide komplekteerimisel samuti kohaliku omavalitsusega koostööd.

Me tahame, et kohapealseid teenuseid korraldaks kohapealsed inimesed, kes tunnevad olusid ja inimesi kõige paremini. Meie tegeleme kogu maakonna töötutega, aga igal töötul on oma pesa, oma kodu, kus ta elab ning me tahame, et kohalik omavalitsus oleks ka nende probleemidega kursis.

Ka Eestis räägitakse aina enam noorte töötusest, mis Lõuna-Euroopas on juba tükk aega probleemiks olnud. Kui aktuaalsena näete te seda probleemi Võrumaal?

Ikka on, kuigi noorte töötus on viimasel ajal vähenenud. Kui kuskil seitse-kaheksa aastat tagasi oli 16–24aastaste töötus kuskil 20 protsendi lähedal töötute üldarvust, siis praegu on see protsent väiksem – 15 ja sinnakanti, isegi alla.

Aga siin võib olla üks teine halb põhjus – väljaränne Võrumaalt. Ma ei ole kindel, et noorte töötust on vähendanud tööhõive. Noored on aktiivsemad ja lähevad välismaale ning see on hea, kui nad lähevad õppima ja kogemusi omandama. Paraku kui nad lähevad ja jäävad, siis on see meie jaoks kaotus.

Me näeme seda, et noorte hulgas on küllalt palju neid, kes jätavad oma koolitee pooleli, juba üldhariduskoolis ja kergekäeliselt. Sellest on kahju ja me näeme, et juuni seisuga moodustavad töötute hulgas (ma ei räägi siin ainult noorest) üle 50 protsendi need, kellel on ainult põhiharidus ja alla selle või keskharidus. Need, kel mingit kutset või ametikoolitust ei ole, moodustavad küllaltki suure osa töötutest. Ja lihttöö pakkumisi on üsna vähe – lihttöölisi on arvel 230, aga tööpakkumisi on seitse.

Milliseid oskuseid praegu tööandjad kõige rohkem hindavad ja otsivad?

Tööandjad hindavad praegu eelkõige inimeste isikuomadusi. Tahet tööd teha, õppimisvõimet ja korrektsust. Aastaid tagasi ütles üks suur tööandja esindaja Äripäevas, et tema ei nõua töötajalt rohkem kui kolme asja: et ta hommikul tuleks õigel ajal tööle, töö ajal teeks tööd ning õhtul koju minnes võtaks kaasa ainult isiklikud asjad.

Loomulikult hinnatakse ka varasemat töökogemust ja häid oskusi. Paraku näeme väga palju selliseid juhtumeid, kus inimesel võivad oskused olla ja ta on töötanud sellel alal, aga tema isikuomaduste tõttu tahab tööandja temast pigem lahti saada. Kas ta on konfliktne, püüab kuidagi töökollektiivi lammutada, mõjuvõimu kasvatada, valesid eesmärke sättida või mida tahes.

Inimene ei anna endale aru, et kui ta on töötaja, siis täidab ta oma tööülesandeid ja muid kohustusi ei võta. Tööandjad on väga palju öelnud, et oskusi saab õpetada, kui inimesel on omadused ja tahe olemas, aga isikut kujundada on palju raskem.