KÕRGEEALINE • Olime koos linnavalitsuse esindajatega Salme Tikmani ainukesed külalised neljapäeval, 26. aprillil, mil Salme sai 103 aastat vanaks. Ta on sündinud 1909. aastal.

Sugulased lubasid sünnipäevalapsele külla tulla õhtul ja järgmisel päeval, nii et kodus oli tol hetkel koos Salmega vaid tütar Antonina, kes tähistab mõne päeva pärast 81. sünnipäeva.

Salme eluteest linnulennul üle käies jääb esimese asjana silma see, et Salme pole haige olnud, mis sellest, et elus on tulnud rasket tööd teha. Põhilise aja on ta ikka lihtsal tööl tarbijate kooperatiivis olnud ja ta on töötanud ka puhvetipidajana. Oli aeg, kus töötamist ei takistanud kooliharidus, ja sellest, et Salmel seda nappis, välja ei tehtud. Tol ajal peeti ka lihtsast tööst lugu.

Kui tütar Antoninal mees suri, hakkasid ema ja tütar koos elama. Nii oli Salmel kergem ja tütrel endalgi. Ka nüüd, kui mõlemal aastaid rohkem, kui mõnele inimesele üldse antud, ütles tütar Antonina, et nii tema kui ka ema Salme võtavad asja rahulikult ja iga uus eluaasta on nende jaoks kingitus. Nii et polegi väga vale ütlemine, et igat aastat pärast 70. eluaastat tuleb tervitada kui annetust. Mis siis rääkida veel 103. eluaastast.

Salme Tikman istus meie kohtumise ajal oma tavalisel kohal väikese laua taga. Ta oli tõsine ja mõtlik. Võib-olla meenusid talle elatud aastad, võib-olla midagi helget pikalt teelt. Vahel ta siiski ka muheles – küllap tuli talle midagi head meelde.

Salme Tikman on Võru linna kõige vanem elanik. Olgu päevad talle kerged elada! Tütrele Antoninale aga jaksu kahe inimese jagu!