Kagupiiri noored asukad alles õpivad uut ametit

PIIRIVALVE > Kersti ja Janek töötavad Piusa kordonis piirivalvuritena. Alates selle aasta maikuust said nad peale muude tööülesannete kahe lõbusa ja tegusa koerakutsika juhtideks, kellest tulevikus saavad kagupiirile vajalikud valvurid. Piirivalvurite peres kasvab kummalgi tegev teenistuskoer, see tähendab, et peres on kokku neli teenistuskoera.

„Esialgu oli plaan anda koerad erineval ajal, aga juhtus nii, et kutsikad tulid korraga,” alustab Kersti Nüüd algusest. Kutsikatest saavad tulevased jälituskoerad nii piiril kui ka loodetavasti patrulltöös. Ühe koerajuhi sõnul on soov esialgu koertes distsipliini arendada.

Piirivalvekoeri vähe

Aastaid piirivalvurina töötanud Kersti Nüüdi sõnul on piirivalvekoeri olnud kogu aeg vähe.

„Õnneks tuli kätte aeg, kui oli meeletu suitsuvedu ja kinnipidamisi tuli rohkem ette. Nii sai reaalselt koeri kasutada. Elu on näidanud, et relvastatud jõugu tagaajamiseks on jäljekoerad vajalikud,” räägib ta.

Lõbusad piirivalvekutsikad: Ärni ja Ott

Ärnest (hüüdnimega Ärni) ja Otto 2 (kutsutakse Otiks) on kaks tulevast piirivalvekoera, kes äsja saanud kolmekuuseks. Nad saavad spetsiaalseid kutsikakrõbinad ja -vorstikesi. Et nad oleksid tugevad ja ei muutuks laisaks, ei ole üldiselt hea mõte neile oma toitu anda.

Algus oli koertega koos raske. „Masendus tuleb ikka peale, kui nad hommikul kell 5 ärkavad ja arvavad, et nüüd on õige aeg mängida ja haukuma hakata,” räägib Kersti Nüüd. „Mida rohkem sa oma koera tujusid näed, seda paremini õpid sa tundma tema kehakeelt See on enda töö lihtsamaks tegemine,” lisab Janek Nüüd. Kutsika treenimise peale esialgu palju aega ei kulu. „Kutsikale piisab 15 minutist päeva jooksul, aga see on hästi erinev, sõltub jällegi koerast,” räägib üks. „Koera ei ole mõtet treenida ka siis, kui tal on kõht täis. Me arvestame sellega, et nad on lapsed. Nende trenn peab olema lõbus ja huvitav,” sõnab Kersti Nüüd.

„Trenne teha, kui sa ise ei ole enda jaoks seda läbi mõelnud ja ei viitsi. Sa pead võtma seda kui lapse õnnestumist,” lisab Kersti Nüüd.

„Öeldakse, et 20 protsenti treeningutest peabki tuksi minema, muidu on liiga lihtne. Aga tavaliselt läheb vähem tuksi, sest koerad on tublimad,” räägib koerajuht Janek Nüüd.

Esimesed eluaastad õppimisfaasiks

Koerad käivad piirivalvuritest koerajuhtidega alati igal pool kaasas. Harjumise mõttes. Umbes kaheaastaselt tuleb teha esimene atestatsioon. „Seda võib ka varem teha, siis kui koer on selleks valmis,” räägib üks koerajuhtides. Ta lisab, et reaalses jõukasutamise situatsioonis peab olema kindlasti atestatsioon tehtud. „Kui sa kasutad atesteerimata koera jälje leidmiseks, siis tõendina seda kasutada ei saa,” lisab Janek Nüüd. Koerad peavad patrullis kogu aeg kaasas käima. Loomuliku kasvuprotessi juurde käivad ka muud mured. Kutsikad peavad harjuma oma uute boksidega kordonis ja sageli nad ei suuda alguses seal olla. Autosõidu ja tööl kaasas käimisega peavad nad samamoodi harjuma. Kersti Nüüdi sõnul tuleb eriti jälgida, et nad kogu auto tehnikat ära ei sööks.

Janek Nüüd ütleb, et ehmatas algul ära, sest tema kutsikas tundus olevat selline arg, kes üldse kontakti ei võta. „Mõtlesin, et ei saa töötada sellise koeraga. Lõpuks ta sulas lahti,” lisab ta. „Praegu me neid ei õpeta. Magame nendega koos ja oleme koertega 24 tundi kogu aeg koos. Nad käivad igal pool kaasas. Kutsikad on täpselt nagu väikesed lapsed. Koer peab olema sinusse kiindunud ja tundma, et saab sind usaldada. Usaldust ei tohi rikkuda. Mingit suurt koolitust me ei teegi. Neli ruutu ja toit tuleb inimese käest,” räägib Kersti Nüüd.

„Me üldiselt ei taha toitu kausiga kätte anda. Kui on kiire, vaatame läbi silmade. Üldiselt üritame koerale käest toitu anda. Kas või põlvitad koera ette ja annad toidu põrandale. Sellega lood koeraga usalduse.

Teiseks, koerte iseloom muutub,” nendib Kersti Nüüd. „Kui minu koer tuli (Ärni – toim.), siis ta oli hästi agressiivne ja kakles. Nüüd on kahe-kolme nädalaga muutunud rahulikumaks ja iseloom ei ole enam selline. Me kutsume teda Rästikuks, sest ta naksas igat asja,” naerab naine. „Ehtne rästik, sest ta näeb välja selline paljas,” lisab ta.

Kersti ja Janek Nüüdi sõnutsi on neil hea meel selle üle, et kui vaja, saab neid välja kutsuda ka teisteks sündmusteks. „Meie soov on, et tulevikus saaks koeri kasutada rohkem ka patrullis. Praegu takistab seda majanduslik pool,” ütlevad nad. Samuti loodab töötav abielupaar, et koerad saaksid tulevikus kõike teha ja et koerte oskused ei piirduks ainult jälituskoera oskustega.

Õnneks on koertega töötamise teadlikkus tõusnud. Piusa kordonis töötab viis koerajuhti ja seitse koera.