VASTASSEIS ❯ Varstu kooli hoolekogu pöördumisele andis oma hinnangu Rõuge vallavalitsus. Rõuge vallavanem Mailis Koger viibib kuni 24. juulini puhkusel ja e-kirju ei loe. Teda asendav sotsiaalosakonna juhataja Tiit Melts andis Võrumaa Teatajale põhjaliku tagasiside.
„Varstu kooli hoolekogu väidab oma kirjas, et lastevanemate, õpetajate ja Võrumaa Koolijuhtide Ühingu poolt Rõuge vallavalitsusele saadetud pöördumised Ale Sprengi toetuseks on seni vastuseta. Antud juhul on hoolekogul õigus, et vallavalitsuse poolt pole nendele kirjadele vastatud. Seda põhjusel, et vallavalitsusele saadetud kirjade puhul oli tegemist Ale Sprengi toetuskirjadega, kuhu oli alla kirjutanud suur hulk inimesi, kuid kirjades puudusid nende kontaktandmed. Tulenevalt märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 5 lg 9 p 2 võib adressaat vastamisest loobuda, kui puuduvad isiku sideandmed, kellele vastus saata. Peame oluliseks siinkohal märkida, et samuti on Rõuge vallavalitsusele laekunud toetusallkirju ka Ale Sprengi tegevust mittetoetavate isikute poolt, kes on muu hulgas teinud ettepaneku Ale Sprenk koolijuhi kohalt vabastada. Ka neile kirjadele ei ole Rõuge vallavalitsus vastanud just eeltoodud põhjusel.
Kuna praeguseks on Ale Sprengi loal kolmandate isikute poolt avalikustatud üks osa töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldusest, siis saame ka omalt poolt kinnitada, et vallavalitsuse liikmed on tutvunud nii lastevanemate kui ka kooli töötajate tehtud helisalvestistega, kus on salvestatud nende endi vestlused Ale Sprengiga. Nii helisalvestiste kui ka muul moel kogutud informatsiooni põhjal on vallavalitsuse liikmed teinud kindlaks, et Ale Sprenk on lahendanud kooli juhtimisel olukordi direktorile sobimatult ja ebaprofessionaalselt ning tema käitumine ei ole olnud moraalsetest ja eetilistest põhimõtetest lähtuv. Siinkohal viitame, et vestlusi salvestanud isikute tegevus oli seaduslik ja õiguspärane, kuna iseenese vestlusi teiste isikutega on igal isikul õigus salvestada ja hiljem taasesitada ning sellised salvestused on käsitletavad teabesalvestistena (riigikohtu kriminaalkolleegiumi 26.03.2009 otsus nr 3-1-1-5-09).
Rõuge vallavanem Mailis Koger ja Rõuge vallavalitsus tervikuna ei tolereeri mitte mingil moel koolikiusamist ja teevad kõik endast oleneva, et vähendada ja ennetada Rõuge valla koolides koolikiusamist. See on ka põhjuseks, miks nii Rõuge vald kooli pidajana kui ka haridus- ja teadusministeerium on varem Varstu kooli endise direktori Ale Sprengi tähelepanu juhtinud asjaolule, et Varstu koolis ei ole välja töötatud ega vastu võetud regulatsiooni ja korda koolikiusamise juhtumitele reageerimiseks ja nendega tegelemiseks. 2015. aastal Eesti-Rootsi vaimse tervise ja suitsidoloogia instituudi tehtud uuringus kirjutatakse, et näiteks Lõuna-Eesti koolides on koolikiusamist tajunud 16,5 protsenti uuringus osalenud õpilastest, mistõttu on ka pelgalt statistilist tõenäosust arvestades naiivne hoolekogul väita, et Varstu kool on kiusamisvaba kool.
Ale Sprengi ametist vabastamine usalduse kaotuse tõttu ei olnud tingitud ühestki konkreetsest koolikiusamise juhtumist ega lastevanemate pöördumisest vallavalitsuse poole, vaid oli tingitud mitmest erinevast asjaolust. Juhul, kui soovite informatsiooni teiste põhjuste kohta, mis tingisid tema suhtes usalduse kaotuse, palume teil esitada järelepärimine Ale Sprengile. Seda põhjusel, et endise tööandjana ei pea eetiliseks ega ole ka isikuandmete kaitse seadusest lähtuvalt lubatud töövõtja ja tööandja vahelisi suhteid avalikustada.
Varstu kooli direktori kohuseid täidab kuni oktoobris algava koolivaheajani vallavanema poolt määratud isik ja Rõuge vallavalitsus korraldab konkursi uue direktori leidmiseks.”
Endine Varstu kooli klassijuhataja Ave Saluorg ütles, et on töötanud juba aasta pärast koondamist Võru linnas ja ei ole enam nende teemadega kursis. „Seetõttu ei oska ka antud olukorda kommenteerida,” nentis Saluorg.
Varstu kooli endist direktorit Ale Sprenki ei õnnestunud lehel tabada, sest puuduvad avalik e-posti aadress ja mobiiltelefoni number. Facebooki saadetud teatele Sprenk kolme päeva jooksul ei vastanud.
Rahunege, Guest, särk on äge ning reklaamib end ise, sellele pole vaja reklaami teha ei siin ega kusagil mujal. Kuna olid konkreetsed küsimused nende kohta, siis sai ka vastatud.
Kas särgiäri läheb kehvasti, et siin reklaami tehakse? :)
Kas särgimüük läheb kehvasti, et siin vaja reklaami on teha?
Avet ja Liivit ei tasu küll ühte patta panna.
Õpetajatel, lastevanematel ega koolijuhtidel ei ole nii palju haridust, et saaks vallavanemalt oma murele tagasisidet. Seaduseraamat võib neil ju peas olla, aga inimeste seas kehtivad ka kirjutamata reeglid, mille järgimist nimetatakse kultuuriks. Ma tõesti ei taha, et sellised inimesed mind esindavad.
Ei saa mainimata jätta, et kolme allkirjadega toetuskirja ei mainitud kordagi ka volikogus, aga vallavalitsuse mainitud kaebekirja analüüsiti koosolekul põhjalikult. Kas seda reguleerib ka põhiseadus?
Lapsevanem teatavasti on ju eraisik, või kuidas?
Andmekaitse inspektsiooni avalike suhete nõuniku Maire Iro sõnul on telefonivestluste salvestamine eraisikutel lubatud ning selleks ei ole vaja teiselt kõne osapoolelt luba küsida. Kõne võib salvestada, kuid siiski kehtivad piirangud selle kasutamisele.
Salvestist võib kasutada enda jaoks, seega võib kõne salvestada näiteks eesmärgiga hiljem kokkulepitud kohtumise detailid meelde tuletada. Kõne sisu ei tohi aga teiste osapooltega jaga, seda ei kirjalikul kujul ega ka helifailina.
“Kui on kavatsus vestlus hiljem avalikustada, siis tuleb teisele osapoolele sellest eelnevalt teada anda ning jätta talle võimalus soovi korral kõne lõpetada,” ütles Iro. “Üldjuhul eeldatakse telefoni teel rääkides siiski, et tegemist on eraviisilise vestlusega kahe inimese vahel. Selline kõne võib sisaldada tundlikku infot, mida ei soovita laiema inimeste ringiga jagada.”
Sedasi. Kui salvestamiseks luba polnud, siis oli info jagamine teistega ikkagi ebaseaduslik. Ka tolles suurepärases Riigikohtu 2009. a lahendis arvestati nõusolekuta salvestust vaid mööndusega, peamiseks tõendiks protsessis olid siiski ütlused. Riigikohtu lugu oli seotud otseselt tapmisähvardusega, need lood ei ole omavahel kuidagi võrreldavad. Alati tuleb arvestada ka kontekstiga millele ka Riigikohtu protokollis tähelepanu juhiti. Seega täielik kontekstist välja rebitud juriidiline demagoogia Rõuge Vallavalitsuse poolt.
Kui Varstu Vallavalitsuse omaaegne toimimine mõnele isetegevusliku tsirkuse ja hirmuvalitsusena tundus, siis praeguse Rõuge vallamaja poolt aset leidev on lausa täiemõõduline karnevalirütmis gestaapo. Seda ei arva mitte ainult kohalikud, juba ka väljastpoolt on küsitud, kas seal Rõuge vallavalitsuses mõni arukas inimene ka tööl on.
Ja selliste lastevanemate kaeblemist võetakse siis Rõuge vallas tõe pähe, ärakuulamata ühegi teise osapoole juttu ja lindistusi.
Seda õudust kõrvalt vaadates on paratamatult jäänud mulje, et meid ümbritsevate inimeste väärtushinnangud on häirivalt erinevad ning põhiväärtusi ei hinda enam keegi. Ausus, õiglus, inimlikkus on minetanud oma tähtsuse. Lokkav rumalus ja võimuiha ei luba näha suuremat pilti- Ale vallandamine on pannud ka teisi, südamega tööd tegevaid inimesi, oma väärtusi ümber hindamaja kustutanud inimliku entusiasmi oma töösse, sest tekib küsimus- milleks?
Aga tegelikult on nii, et igaühel meist tuleb päev, kus me peame vaatama otsa oma tegudele ja vastust andma ning bumerangil on tavaks tagasi lennata!
oleks tekst teine...originaal on alati parem
Huvitav, missugusele seadusepunktile toetudes küll selline valik tehti?
Sõber kirjutas- Nagu Stalini aeg on tagasi - kõik kardavad, ainult mingi susserdamine käib nurga taga. Rumalate ja kurjade inimeste õitseaeg. Meenus mulle üks hiina muinasjutt - naaberriigi kuningas küsib teiselt, et kuidas sul küll see valitsemine nii hästi välja tuleb - kuningas viib kolleegi välja juurde ja näitab ühtlast viljapõldu, kust kõrguvad välja mõne pikemad kõrred. Kuningas võtab käärid ja lõikab need maha. "Vaat, niimoodi valitsengi..."
Need kirjad ja kommentaarid oleks olemata, kui oleks lubatud koolijuhil rahulikult oma tööd teha. Probleem oli lahendatud, sihilik ja pikaajaline vaimne ja füüsiline vägivald ühe õpilase suhtes oli lõppenud, kool töötas kogu aasta selles suunas, et olla kiusamisvaba kool. Koolis oli töörahu ja tegutsemisrõõm.
See on väärtuskonflikt ja see ei lahene, sest ma pole kunagi nõus, et kiusajal ja tema perekonnal on õigus, et kiusamist õhutav klassijuhataja võib koolis töötada. Vallandamine ei muuda minu arvamust.
Ah, et ei tohi minna isiklikuks. Isiklikult minu suhtes käis terror kogu aasta, poole pealt leiti sinna ka kaaslasi, et oleks vahvam ja lõbusam. Just, lõbusam. Aitäh, Ülo, et märkisid ära, mida see tähendab.
See aasta on õpetanud mulle- headus ei kõneta kurja inimest. Sellel teemal kirjutan peagi pikema artikli, sest neid inimesi pole palju, kes minu pika juhistaaži vältel on sellega silma paistnud, need jaksan nime ja tegude järgi üles tähendada. Samas saan kirjeldada oma vallandamisprotsessi ja selle põhjusi.
2. Räägime kõigile, kes kuulata jaksavad, missugune halb inimene on juht, kuidas ta on kõike valesti ja omakasupüüdlikult teinud. Eriti hea meelega kuulavad sisserännanud ja igavlevad pensionärid. Ja sama hea meelega jagavad "ainult ausat infot" juhi endised kolleegid, nemad ju teavad täpselt.
3. Seame sisse head suhted uue vallavalitsusega, vana oli paha ja ei kuulanud meid, uuega võib see õnnestuda. Õnnestuski, olgu tänatud haldusreform!
4. Koosolekutel arutame, mis võtteid veel kasutada: kaebekirjad, süüdistus koolimaja omastamises (keegi ei ole ometi nii südametunnistusega ega püüa ometi maja päästa lagunemisest, ikka palju raha on mängus). Kindlasti on juht käinud valla rahade eest reisidel- saadame jälle uue kontrolli Kindlasti on ta koolimajast ja raamatukogust ka varandust omastanud - jälle punkt kirjas, milles juhti süüdistada.
5. Ässitame üles volikogu, et nende istungid hakkavad meenutama keskaegset nõiajahti - juht on paha, juht maha!!
6. Ei tohi laskuda dialoogidesse, vaid kaebame ikka politseisse, küll midagi ikka leitakse. Vääname infot, nagu see meile kasulik on
7. Kui juht pole senini veel tagakiusamisse surnud, laseme lihtsalt lahti ja punkt. Hävitame, headus ja lojaalus pole tänapäeval hinnas. Kahju, aga nii on!
Varstu hoolekogu pidas vajalikuks teema tõstatada, et juhtida tähelepanu eelkõige asjaolule, et koostöö lapsevanema ja kooli vahel on lapse huvides ning igasugune vastupidine tegevus võib nullida juba tehtudki kasvatustöö tulemused. Erinevatest nõudmistest segaduses olev laps läheb trotsi täis ning hakkab korrale vastu töötama. Praegusel juhul 2017. aastal Varstus osade lastega just nii juhtus. Selle asemel, et asjade tegelikke põhjusi mõista, alustasid vanemad ja klassijuhataja kaebamiste ringi ning huvitaval kombel lõpuks kohaliku võimu näol leidsid ka tänuliku kuulaja. Üllatus-üllatus, kohalikule võimule tundusid antud selgitused nii ühesed ja õiged, et tekkinud probleemide põhjusi laiemalt uurida polnud enam vajagi. Selge märk, et väärtushinnangud laste kasvatamisel on tugevalt paigast ära ka vallamajas.
Kas allkirjad ikka saadeti meili teel, siis eeldas see digiallkirju või oli paber skännitud ja allkirjad ei pruukinud olla tõesed.
Kas ikka on vaja tüli veel suuremaks paisutada?
See on tekst särkidel, mida Paganamaa päevadel kanti Varstu rahva poolt
Õpilane ikka õpetajale, või täpsemalt - koolidirektorile. Mure tuli aga sellest, et lapsevanem oma nunnukapsa kaitsele tõttas selle asemel, et oma lapse käitumise pärast normaalselt vabandada.
Kindlasti tellin!
Ja kes siis kätega kellele kallale läks?
Noh niipalju kui ma tean siis lapsed armastasid Avet kuna ta oli hingega oma töö juures ja laste peale ta ei karjunud ning kätega kallale ka ei läinud.