Roosisaare silla juures, Kuninga talu lähistel põles kulu ja pilliroog.

Reede õhtupoolikul oli märgata suure leegiga põlengut, mis päris kiiresti kontrolli alla saadi. Kohal oli neli päästeteenistuse autot ja lisaks maastikuauto.

Pealtvaatajate sõnul nähti enne põlengut eemale jooksmas poistekampa.

Eile käisid Lõuna päästekeskuse päästjad kustutamas 8 kulupõlengut

Suurim tulekahju, mis ulatus 4 hektarile, süttis Võrumaal Rõuge vallas Tsilgutaja külas. Selle põhjuseks oli tõenäoliselt metsas jalutaja hooletult visatud suitsukoni või kustutamata tikk. Sarnastel põhjustel süttis ka enamus ülejäänud kulupõlengutest. Kahel korral põhjustasid kulupõlengud hooletud lõkkepõletajad. Tuletame meelde, et vähegi tugevama tuulega lõket teha ei tohi. Alla ühemeetrise läbimõõduga lõkke tegemisel peab lõkkekoht paiknema hoonetest või puuriitadest vähemalt 8 meetri kaugusel. Üle ühemeetrise läbimõõduga tule tegemisel peab lõkke tegemise koht paiknema hoonetest või põlevmaterjali hoiukohtadest aga vähemalt 15 meetri kaugusel. Lõke tuleb piirata mittesüttiva pinnasega, hoida käepärast esmased kustutusvahendid – kustuti, voolik või ämber veega. Lõket tuleb valvata, sest ainult nii saab tagada, et tuli loodusesse või hoonetele ei levi.

Tänavu on kohalikud piirivalvurid Eesti ja Venemaa vahelistes piiripunktides tõkestanud poolesajal sõidukil sisenemise riiki põhjusel, et nende tehniline seisukord jätab tõsiselt soovida.

„Raskeveokitel, mis on liikluses juba oma massi tõttu suurema ohu allikaks, avastame sagedamini rehvi koorte läbivaid vigastusi. Mõnel on osaliselt või täielikult rehvi pealmine osa eraldunud või ka poldid ratastelt puudu. Rehvide vigastuste kõrval on olnud ka masinaid, millel pidurid sisuliselt ei töötagi. Rääkimata autodest, mis on läbi roostetanud või mis ei ole komplektsed,“ märkis Kagu piiripunkti juht Andrus Reimaa.

Sõiduautodel on sagedamini probleemiks samamoodi rehvid, lisaks näiteks tuuleklaasi vigastused, mistõttu ei ole juhi vaateväli piisav selleks, et kõiki ohte sõidul vältida. „Ühel autol olid näiteks kaks ust omavahel pallinööriga kinni seotud, et need sõites ei laperdaks või ka eest ei kukuks,“ kirjeldas Reimaa.

Enamus kehvas tehnilises seisus masinastest on Venemaalt saabunud raskeveokid, vähemal määral jagub ka tehniliselt mittekorras sõiduautosid. „Venemaal ei kehti tehnoülevaatuse nõuet nii nagu see toimib Eestis. Ülevaatusel käivad seal need, kes soovivad saada oma sõidukile eraldi kindlustust. Tulemuseks ongi, et piiripunkti saabuvatel sõidukitel on väga ohtlikud tehnilised vead,“ põhjendas Reimaa.

Eesmärgiga tagada mitte üksnes Eesti aga laiemalt ka Euroopa liiklusohutus ning säästa inimeste elusid, tõkestavad piirivalvurid selliste ohtlike sõidukite sisenemise riiki või suunavad Eesti autoregistris olevad sõidukid erakorralisele ülevaatusele.

„Visuaalsel vaatlusel ei pruugigi kõik puudused avalduda. Kui sõiduk äratab millegagi piirivalvuri tähelepanu, suunatakse masin piiripunktis olevasse angaari. Seal tehakse sõidukile põhjalik ülevaatus, kaardistatakse avastatud vead ning kui need on liikluses osalemise seisukohast juhile või teistele liiklejatele ohtlikud, ei lubata sõidukil riiki siseneda,“ kinnitas piiripunkti juht tööd kagupiiril.

„Mõnikord püüavad sõidukijuhid piirivalvureid üle kavaldada. Kui ühest piiripunktist suunatakse nad tagasi Venemaale, püütakse tulla teise kaudu, ka Lätist. Sellise olukorra välistamiseks vahetame aktiivselt ka naaberriigi piirivalvuritega infot tagamaks, et sellised surmakutsarid meie teedele ei satuks,“ rääkis Reimaa.

Tänavu kolme ja poole kuu vältel avastasid piirivalvurid Narva, Koidula ja Luhamaa piiripunktides poolsada sõidukit, millel oli ohtlik tehniline viga.