PILDIGALERII AJAVIIDE • Täpselt nii möödus laupäeval laste kalapüügivõistlus „Kevadkalake”. Keset linnalahingut, paukuvaid püsse, tossavaid pomme, jooksvaid sõduripoisse püüdsid pisikesed kalastushuvilised vaikselt kala. Kui algul unustas mõni võistleja end korraks suu ammuli sõdureid vaatama, siis õige varsti huvi kadus ja keskenduti ainult kalapüügile.
Küsimuse peale, et kas paugutamine kalu ära ei hirmuta, vastasid korraldajad: kalad on kõik järvest jõe poole ära ehmatatud, nii et saak peaks palju parem tulema. Tulemuste järgi saagi üle nuriseda ei saanud küll. Tüdrukutest oli parim Meribel Meitern 382grammise saagiga, teine koht Klaara Käämer (371 grammi) ja kolmas Annabel Allas (172 grammi). Poiste kuni 11aastaste vanusegrupis sai esikoha Timo Raudnagel 1364 grammi kaladega, teise koha omanik Markus Soidla püüdis 787 grammi ja kolmas oli Joel Raudnagel (750 grammi). Suuremate poiste, 12–15aastaste vanusegrupis saavutas esikoha Ralf Tõra 1449grammise saagiga, teiseks tuli Renaldo Kibildar (918 grammi) ja kolmandaks Kristofer Erik 37 grammi kaladega.
Kokku püüti kaks tundi, söödaks võis kasutada kõiki söötasid peale elus- ja surnud kala. Pisemaid lapsi võisid juhendada vanemad või vanavanemad. Kokku oli püüdmas 34 osalejat, kelle hulgas 11 tüdrukut. Kõige pisem õngitseja oli Karl Aleksander, kes on kõigest nelja-aastane.
Mainimist väärib veel, et ilmaga seekord vedas, sest päike paistis ja ka soojakraade oli piisavalt, ei pidanud käpikutega ussi konksu otsa seadma.
Tänavu nelja kuuga tabas politsei Lõuna-Eestis viiendiku joobes juhtidest tänu tähelepanelikele kaasliiklejatele.
Lõuna prefektuuri patrulli- ja liiklusjärelevalvetalituse juht Alvar Pähkel sõnas, et liiklusturvalisuse tagamisel on oluline iga inimese panus. „Selge on see, et politsei ei jõua oma jõududega igale tänavanurgale või külapoe ette, kus mõni alkoholi pruukinud inimene autorooli istub ja potentsiaalseks surmakutsariks kehastub. Seda olulisem on iga üksik silmapaar, mis ohuolukorda pealt näeb ning taskust telefoni järele haarab. Hädaabinumbril joobekahtlusega autojuhist teada andmine on kõige lihtsam viis olla liiklusturvalisuse saadikuks. Inimeseks, kelle tänuväärt tegutsemine aitab teha teed ja tänavad meie kõigi jaoks turvalisemaks,“ ütles politseijuht.
Käesoleva aasta neljal kuul tabas politsei Lõuna-Eestis kokku 586 alkoholi tarvitanud autojuhti, nendest 20% ehk 120 tänu tähelepanelikele kaasliiklejatele. „Kaasliiklejate teateid joobekahtlusega juhtidest laekub tasapisi aina enam ning see näitab üheselt veelgi jõulisemat sallimatuse kasvu liiklust ohustavate joobes juhtide suunal,“ tõdes Pähkel.
Ta selgitas, et ka väiksemad alkoholikogused avaldavad tugevat mõju näiteks nägemisele, mille läbi saab autojuht vähemalt 90% ohutuks liiklemiseks vajalikust infost. „Alkoholi mõjul muutuvad ebakindlaks juhtimisega seotud tegevused, esinevad tajuvead ning vaateväli aheneb tunnelnägemiseks. Autoroolis on selline piiratud võimekusega inimene tõsimeeli surmakutsar, kelle tegevusest võivad suurde ohtu sattuda peale tema enese ka kõik teised,“ selgitas Pähkel.
Tähelepanelike inimeste teated autojuhtidest, kes on alkoholijoobes, on jätkuvalt oodatud hädaabinumbril 112.
Lehekülg 1210 / 1383