Tänavu nelja kuuga tabas politsei Lõuna-Eestis viiendiku joobes juhtidest tänu tähelepanelikele kaasliiklejatele.

Lõuna prefektuuri patrulli- ja liiklusjärelevalvetalituse juht Alvar Pähkel sõnas, et liiklusturvalisuse tagamisel on oluline iga inimese panus. „Selge on see, et politsei ei jõua oma jõududega igale tänavanurgale või külapoe ette, kus mõni alkoholi pruukinud inimene autorooli istub ja potentsiaalseks surmakutsariks kehastub. Seda olulisem on iga üksik silmapaar, mis ohuolukorda pealt näeb ning taskust telefoni järele haarab. Hädaabinumbril joobekahtlusega autojuhist teada andmine on kõige lihtsam viis olla liiklusturvalisuse saadikuks. Inimeseks, kelle tänuväärt tegutsemine aitab teha teed ja tänavad meie kõigi jaoks turvalisemaks,“ ütles politseijuht.

Käesoleva aasta neljal kuul tabas politsei Lõuna-Eestis kokku 586 alkoholi tarvitanud autojuhti, nendest 20% ehk 120 tänu tähelepanelikele kaasliiklejatele. „Kaasliiklejate teateid joobekahtlusega juhtidest laekub tasapisi aina enam ning see näitab üheselt veelgi jõulisemat sallimatuse kasvu liiklust ohustavate joobes juhtide suunal,“ tõdes Pähkel.

Ta selgitas, et ka väiksemad alkoholikogused avaldavad tugevat mõju näiteks nägemisele, mille läbi saab autojuht vähemalt 90% ohutuks liiklemiseks vajalikust infost. „Alkoholi mõjul muutuvad ebakindlaks juhtimisega seotud tegevused, esinevad tajuvead ning vaateväli aheneb tunnelnägemiseks. Autoroolis on selline piiratud võimekusega inimene tõsimeeli surmakutsar, kelle tegevusest võivad suurde ohtu sattuda peale tema enese ka kõik teised,“ selgitas Pähkel.

Tähelepanelike inimeste teated autojuhtidest, kes on alkoholijoobes, on jätkuvalt oodatud hädaabinumbril 112.

HALDUSREFORM • Neljapäeval toimus Räpina aianduskoolis Põlvamaa arengukonverents „Haldusreform – ühendab või killustab?”.

Konverentsi avades rõhutas Põlva maavanem Ulla Preeden, et haldusreformi on ikka ja jälle alustatud ja alustatud, kuid … Seekord on alustamisel rohkem jumet, sest asi on jõudnud riigikogusse.

„Tänase konverentsi eesmärk on panna kõiki osapooli kaasa mõtlema,” ütles Ulla Preeden.

Kahetsusväärne, et riigihalduse minister Arto Aas saatis konverentsile vaid videotervituse, millest jäi ähvardav mulje, et kui vabatahtlikult ei ühineta, siis tehakse seda jõuga.

Soome valdade liidu nõunik Kauko Aronen tutvustas haldureformi käiku Soomes. Põhjanaabrid alustasid reformiga 2000. aastal, mil ühinemisi toetati stiimulitega. 2005. aastal mindi üle sunniviisilisele haldusreformile. Kui pärast valimisi tuli võimule uus valitsus, tõdeti, et varasemad arengud ei ole piisavad.