PÕLLUMAJANDUS • Eesti vajab E-Piima juhatuse liikme Jaanus Muraka sõnul ühte tugevat piimaühistut, kes tegeleks ühise strateegiaga, kuidas Eesti piima eest rohkem tulu saada. Paremad ajad on Eesti piimanduses siiski lähimal ajal tulemas, praegune kriisiolukord tuleb tema sõnul kuidagi üle elada.

„Nendes riikides, kus on üks suur ühistu, on piima hind ja piimatoodete olukord parem. Ühistu juhib piimasektorit, tegeleb strateegiaga, ühistul on oma tööstused, ekspordipoliitika, kaubamärgid jm,” lausus Murakas.

Piimandus ei saa tema sõnul piirduda ainult piima vahendamisega, ühistu peab võtma vastutuse kogu piimaahela eest. „Tuleb olla pika perspektiivitundega ja tunda keerulist maailmaturgu,” lisas Murakas.  

Pole turu langust, on sügav kriis

Piimanduses ei ole Muraka sõnul tegemist mitte hetkelise turu langusega, vaid sügava kriisiga. Seda mitte ainult Balti riikides, vaid terves Euroopas ja ka maailmas.

Kriisi põhjusteks on tema sõnul piimanduse kvootide kaotamine ja Venemaa poolt piimatoodete impordile kehtestatud embargo. Euroopa Liidu liikmesriikidele määratud piima iga-aastane tootmiskvoot oli meede, mille eesmärk oli piirata piima ületootmist. Kvoodid kaotati 2015. aastal.

„Kvootide kaotamine langes õnnetult kokku Venemaa embargoga,” lausus Murakas. „Kui seda ei oleks olnud, oleks nende kaotamine viinud turu langusesse, aga mitte kriisi. Hind oleks jäänud talutava hinnakõikumise piiridesse ega oleks hakanud ettevõtjaid ja talumehi tapma.”

Liberaalne piimapoliitika pole ennast õigustanud

Eesti piimatootmine oli Muraka sõnul aastate eest tõusuteel ja riik oli ise selle poolt, et piimakvoodid Euroopas kaotatakse. „Tahtsime liberaalsemat piimamajandust,” lisas ta. „Paraku on see üks põhjus, miks piima kokkuostuhinnad on juba väga pikalt madalad ja farmid lähevad pankroti.”

Keskkonnaministeerium meenutab koristustöid tegevatele inimestele, et jäätmete põletamine lõkkes kahjustab nii keskkonda (s.h aias kasvavaid puid ja põõsaid) kui ka tervist. Jäätmetest vabanemiseks tuleb kasutada vastavaid konteinereid ja jäätmejaamu.

Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eegi sõnul on jäätmepõletuse teema päevakorral aastaringi, kuid kevadeti eriti teravalt. „Nii tuba kui aeda koristades leiavad inimesed sageli suuremaid esemeid, näiteks (aia)mööblit, riideid ning ka autorehve, millest tahetakse vabaneda. Tihti tehakse seda kahjuks neid kodus põletades. Õige ja keskkonnasäästlik käitumisviis on jäätmeid liigiti koguda ehk paberi- ja papijäätmed ühte konteinerisse, pandiga pudelid pakendi tagastuspunkti, pakendid saab viia pakendikonteineritesse ning jäätmed, mis sortimisest ja liigiti kogumisest üle jäävad, panna segaolmejäätmete konteinerisse. Vanu mööbliesemeid, ehitus- ja lammutusjäätmeid ning ka rehve saab viia jäätmejaama,“ ütles Eek.

Kodustes lõketes tohib põletada vaid immutamata puitu või kiletamata pappi ja paberit. Viimastki soovitatakse pigem tulehakatuseks, sest paberit on võimalik ringlusse võtta. „Koduses lõkkes toimub mittetäielik põlemine ehk Iru elektrijaama jäätmepõletusega pole see isegi ligilähedaselt võrreldav. Selle mittetäieliku põlemisega tekib suitsugaasides mürkainete kokteil, mistõttu ei tohi kevadise koristuse käigus tekkinud jäätmeid lõkkesse panna,“ ütles Eek.

Eelmisel kevadel korraldas Eesti Keskkonnauuringute Keskus (KUK) puhta puidu ja olmejäätmete lõkkes põletamise katse, mille käigus selgus, et otseselt kantserogeensete ühendite kontsentratsioonid on olmejäätmeid põletades oluliselt kõrgemad kui puhast puitu põletades. Dioksiinide tase jäätmelõkke suitsus oli üle kahe korra kõrgem prügipõletustehastele kehtestatud piirväärtusest, aga see sõltub otseselt jäätmete koostisest. Teatud plastitüüpide põletamisel võivad vahed olla suisa tuhandetes kordades.

KUKi hinnangul teevad ligi pooled eramajapidamised oma territooriumil mingil kujul lõket ning üks majapidamine põletab umbes 50 kilogrammi jäätmeid aastas. Prügilõkke tagajärjel halvenenud õhukvaliteet mõjub inimese tervisele väga kahjustavalt. Maailma Terviseorganisatsiooni uuringud näitavad, et vähendades tahkete osakeste (PM10) põhjustatud saastet 70-lt mikrogrammilt 20-le mikrogrammile kuupmeetri kohta, saab vähendada õhukvaliteediga seotud surmade arvu umbes 15 protsenti.

2015. aasta aprillikuus tehtud katsest saab videot vaadata siit lingilt (https://goo.gl/tRH3fE).