Seitse asja, mida igaüks võiks raha kohta teada

Koolis ei õpetata meile just palju asju raha kohta. Maksude maksmine, ärimaailma kulgemine ja ka põhilised majandusterminid võivad ajada üsna segadusse, häirides samal ajal sinu rahalist edukust. Hea näide on laenuturg, mis on meedia toetusel puhutud suureks koledaks kolliks ning sellele stereotüübile aitavad kaasa reklaamsildid nagu „Laena raha siit ja kohe” (lån penge nu og her), mis julgustavad kiireid laenuotsuseid tegema. Kuigi oma tõetera on sellel kollipildil taga, ei ole kõik nii mustvalge.

Olgu asjad, kuidas nad on, alljärgnevalt räägime paarist põhilisest majandusteadmisest, millega sa võiksid kindlasti varustatud olla. Need ei pruugi sind teha üleöö rikkaks, kuid need aitavad sul kindlasti paremini mõista rahamaailma ning ehk ka mingil määral oma rahalist olukorda parandada.

1. Netopalk, brutopalk ja tööandja tegelik kulu

Palgateemad võivad segadusse ajada. Teeme aga asja selgeks:

netopalk on see, mille saad puhtalt kätte oma pangakontole;

brutopalk on see, millest arvatakse maha veel maksud, mis kuuluvad palgalt mahaarvamisele;

tööandja tegelik kulu ei ole võrdne brutopalgaga. Tööandja maksab tegelikult sinu brutopalga pealt ka sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksu.

Palgaga seotud terminid ja palgasüsteemi üldine olemus on kindlasti teadmised, millega tuleks end varustada.

2. Maksude maksmine

Tuludeklaratsioon – üks sõnadest, mis tekitab paljudele judinaid, kuna maksude maksmine ja deklaratsioonide täitmine tundub väga keerulisena. 

Õnneks on Eestis hästi välja töötatud deklaratsioonide süsteem ning kui esimese hooga tundubki see pisut keeruline, on võimalik minna kursustele, kus selgitatakse maksusüsteemi lähemalt. 

Kui oled ettevõtja, tasub teada, et iga kuu tuleb esitada 10. kuupäevaks TSD ehk tulu-ja sotsiaalmaksu deklaratsioon ning 20. kuupäevaks käibedeklaratsioon.

3. Kindlustuspoliisi tingimused

Igaühel on olnud kokkupuuteid kindlustusega, olgu tegemist liikluskindlustuse, kodukindlustuse või kas või elukindlustusega. 

Kas sa tead aga seda, mille eest täpselt sa tasud ning millistes olukordades saaksid kindlustushüvitist? Paljud kindlustuspoliisi omanikud ei tea seda, kuid tasuks endale väga konkreetselt selgeks teha, mida ja kuidas sinu poliis kataks ning milline on üldine hüvitamise kord.

4. Võlaõigusseadus

Kellele ikka meeldiks lugeda seaduseid? Võlaõigusseadus (ehk VÕS) reguleerib enamikku majandussuhteid, sealhulgas kaubanduslepinguid või näiteks üürilepinguid. Kuigi kogu seaduse läbilugemine võib olla tülikas, tasuks pilk seaduspunktidele põgusalt peale visata ja süveneda sügavamalt nendesse sektsioonidesse, millega sul on igapäevaelus kokkupuuteid. Nii oled kursis sellega, millised on sinu täpsed õigused ja kohustused.

5. 40 protsendi reegel

40 protsendi reegel tähendab seda, et sinu krediidikohustused ei tohiks moodustada rohkem kui nelikümmend protsenti sinu sissetulekust. Kui sinu sissetulek on näiteks 2000 eurot, ei tohiks olla iga kuu laenu- ja muid krediidimakseid suuremas summas kui 800 eurot. Niiviisi hoiad oma kulusid stabiilsena ja tagad, et kulud ja tulud on tervislikult tasakaalus. 

Sama reegli järgi tasuks sättida ka oma tulevasi lisakulusid. Kui sul on plaanis võtta juurde järelmakse või kas või ajalehetellimusi, tee kiire arvutus ja vaata, kas igakuised maksed ampsaksid sissetulekust liiga suure osa.

6. Rahalised eesmärgid

Kas sa tead, kus sa sooviksid end näha viie aasta pärast? Kas sa näed end omamas luksuslikku autot või unistad sellest, kuidas sul on piisavalt raha, et hüpata kas või hommepäev kruiisilaevale? Kui sul pole paika pandud selgeid rahalisi eesmärke, on väga keeruline ka edasi pürgida – sul ei ole ju lihtsalt millegi poole pürgida. 

Ära tulista huupi ja pane paika kindlad eesmärgid, mis motiveeriksid sind igapäevaelus edasi tegutsema. 

7. Vastutustundlik laenamine

Viimane, kuid üks kõige olulisemaid põhimõtteid, mida alati meeles pidada, on vastutustundlik laenamine. Kui soovid ühel või teisel põhjusel kasutada krediiditooteid, ole alati hoolikas ja mõtle otsus põhjalikult läbi. See ei ole niisama moraalijutt, vaid aitab sul reaalselt võlakoormaid vältida. 

Juhul, kui soovid laenata väiksemaid summasid, võrdle tarbimislaene – sammenlign forbrugslån. Kui soovid teha investeerimisotsuseid, räägi asjatundjaga. Ära aga jäta kunagi ühtegi olulist rahalist otsust tegemata üksnes teadmatuse tõttu. Kui sa ei tea, küsi ning arenda oma majandusteadmiseid iga päev edasi – see tasub end ühel päeval küllaga ära. 

Comments  
This comment has been deleted by Administrator
This comment has been deleted by Administrator
This comment has been deleted by Administrator
This comment has been deleted by Administrator
  +2
Väga õige koolis tuleb õpetada kuidas vaeseid saaks kiiremini rahast puhtaks teha, sest teda on suremiseks neil palju ja elamiseks vähe.
  +1
Ma ei hakka artiklit avamagi.:
1 see on riigi omand.
2 sellel lasuvad lõputud intressid
3 intresside intressid
4 see on väga bakter
5 lõhnab halvasti nii paber kui metall kui digitaalsel kujul
6 seda on alati vähe
7 ..................
  +1
Võiks tõesti igaüks teada vähemalt keskkooli lõpuks. Miks mitte õpetada koolis elementaarseid eluks vajalike oskusi? Aga eii, õpitakse ajalugu mis pidevalt muutub, kõrgmatemaatikat, ulmefüüsikat, süvakirjandust ja palju muudki toredat, kuid peale kooli lõppu enamus ei oska kirjutada avaldust ega arvutada palka

 

SISUTURUNDUS

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD