Kokkupõrge põdra, rebase või hoopis toonekurega? Millal aitab kasko hädast välja?

Kokkupõrge põdra, rebase või hoopis toonekurega? Millal aitab kasko hädast välja?

Kui metsloomale otsasõitmisel hüvitatakse õnnetuse tagajärjel tekkinud kahju üldjuhul kaskokindlustusega täielikult, siis sõltuvalt kindlustuspakkujast võib linnu, karjalooma või kodulooma puhul lisanduda ka omavastutus. Sagedamini rakendatakse seda just linnuga kokkupõrkel. 

Eesti teedel juhtub umbes 6000 metsloomadega seotud õnnetust aastas ning kahjuks kasvab antud number aastatega üha enam, kuna sõidukeid lisandub liiklusesse aina rohkem. Lisaks saab nendes õnnetustes vigastada ca 20–30 inimest aastas. Eriti tähelepanelik tasub liikluses olla varajastel hommiku- ja hilistel õhtutundidel, kuna siis on loomad kõige aktiivsemad, nähtavus kehv ning risk õnnetusjuhtumiks kõige suurem.

Gjensidige kindlustuse esindaja Denis Nikolajev tõdes, et kindlustusseltsidel võivad sõidukikindlustuse tingimused olla küllaltki erinevad, seda just omavastutuse rakendamise või mitterakendamise osas, mistõttu tuleks need eripärad enne lepingu sõlmimist üle vaadata.

Kokkupõrge suurema linnuga võib maanteel tuua tuhandetesse eurodesse ulatuva kahju. Kuigi tegemist on õnnetusega, võib kindlustusselts rakendada hüvitamisel omavastutust. Lisaks teevad kindlustuspakkujad erisusi ka selle vahel, kas õnnetus juhtus asulasisesel või asulavälisel teel ning mitmenda kindlustusjuhtumiga on tegu. Nende erisuste tõttu tasub enne järgmise väljasõidu tegemist oma kaskotingimused üle vaadata," soovitas Nikolajev.

Näited elust enesest

Kuigi elusolenditest põrkavad sõidukid enamasti kokku ikkagi metsloomaga, ei suuda ka linnud alati suurel kiirusel liikuva sõiduki trajektoori õigesti hinnata. Näiteks on klient kirjeldanud kahjujuhtumit, kus nägi silmanurgast musta kogu ja hiljem märkas, et auto aknale oli tekkinud väikene kolmnurgakujuline auk,” lausus  Gjensidige esindaja.

Probleeme valmistavad enamasti just suuremad linnud. Keskkonnaeetik Mattias Turovski sõnul on mitmeid põhjuseid, miks näiteks kurgedele meeldib maantee ääres  toimetada. Paljud toonekured ei lase ennast ühtlasel kiirusel sirgjooneliselt möödasõitvatest autodest häirida, mistõttu otsivadki nad ka näiteks toitu täiesti tee äärest. 

Kevad-suvisel ajal tuleks autoga liigeldes toonekurgedele alati erilist tähelepanu osutada. Õnneks on neid liigeldes tavaliselt üsna kaugelt näha, seega tasuks aegsasti enne toonekurest möödasõitu vähendada kiirust ning võimalusel suurendada auto möödasõidutrajektoori kaugust linnust (võimalusel sõita pisut rohkem tee keskel või vastassuunas). Vahetult enne möödasõitu ja möödasõidu ajal tuleks võimalusel vältida manööverdamist ning kiirendamist-pidurdamist – lind on sirgelt ja monotoonselt liikleva autoga enim harjunud ja võimalus kohkumiseks on nii minimaalne. Siiski tuleb alati olla valmis ootamatusteks, kui lind näiteks tee poole lendu tõusta otsustab, mistõttu on oluline reaktsiooniaja võitmiseks aegsasti vähendada sõidukiirust,” rääkis  Turovski.

Kindlustusandja sõnul leidis kõige ebatavalisem juhtum linnuga aset  möödunud suvel, kui toonekurg ründas õuel seisvat autot ja seda mitte ühe korra, vaid lausa korduvalt. Viimases hädas tõmbas autoomanik sõidukile võrgu ümber, et kurg ei pääseks nii lihtsasti ligi ning isegi see ei heidutanud sihikindlat kurge. 

Turovski sõnul  on toonekurgedele partnerist tähtsamal kohal nende pesakoht, mistõttu võivad nad kevadel väga territoriaalselt käituda. Läikivad autod on lindude jaoks võõrad ja võivad agressiooni mahalaadimiseks tunduda ahvatlevad. Suurt midagi selle vastu teha ei ole. Ka linavästrikud ja paljud teised maapinnal toituvad värvulised võivad pargitud ja eriti läikivate autode suhtes huvi üles näidata – kas peegeldusest vastu vaatava linnukuju pärast või hoopiski seetõttu, et autode radiaatorivõrede vahel on hulgaliselt surnud maitsvaid putukaid,” kommenteeris keskkonnaeetik.

8 nõuannet, kuidas vähendada kokkupõrkeriski metslooma või linnuga:

  1. Keskendu juhtimisele! Kui juhid, ära tegele telefoni ega teiste nutiseadmete kasutamisega. Jälgi maanteed ja selle ümbrust.
  2. Vali ohutu kiirus! Vali ilmastiku- ja teeoludele vastav sõidukiirus. Loomad võivad olla aktiivsed ka halva ilmaga, eriti uduvihma ja kergema tuisu korral.
  3. Jälgi liiklusmärki „Metsloomad teel"! Ole eriliselt tähelepanelik selle märgi piirkonnas, sest seal ületavad metsloomad sagedamini teed. Samuti tasub valvsaks jääda ka mujal metsatukkade vahel ja põldude lähedal.
  4. Ole tähelepanelik hämaral ajal, eriti päikesetõusu eel ja päikeseloojangu järel, mil metsloomadel on loomupäraselt kõrgem liikumisaktiivsus. Kui märkad silmapaari pimedas, aeglusta ja vajadusel jää seisma ning lülita sisse ohutuled.
  5. Metsloom on ettearvamatu! Kui loom on teel või tee ääres, võta hoog maha ja pane ohutuled peale. Ära pidurda järsult ega kaota kontrolli sõidu üle. Esimese looma järel võib tulla ka teine ja kolmas. Samuti võib teed ületanud loom viimasel hetkel tagasi pöörata. Ära anna signaali, sest see ehmatab looma ja paneb ta ettearvamatult liikuma.
  6. Hoia pikivahet! See peab olema piisav, et vältida otsasõitu ees järsult pidurdavale autole, kui temale peaks loom ette hüppama.
  7. Autotuled olgu alati puhtad, eriti pimeda ajal sõites.
  8. Arvesta, et pimedas piiravad Sinu vaateulatust oluliselt vastutuleva auto tuled! Vajadusel vähenda kiirust.

Loomale või suurele linnule otsasõidu korral:

  • Lülita sisse ohutuled ja hinda olukorda
  • Kui avariis said viga inimesed, helista abi saamiseks hädaabinumbrile 112
  • Kui liiklusõnnetuse tagajärjel sai vigastada või hukkus loom või suurem lind, tuleb teavitada sellest numbril 1247. Samal numbril tuleb helistada ka juhul, kui vigastada sai sõiduk ning loom lahkus omal jõul.
  • Enne helistamist proovi tuvastada uluki liik ja määrata sündmuse toimumise võimalikult täpne asukoht, näiteks nutiseadme rakenduse Waze abil. Abiks on ka asukohale iseloomulike objektide kirjeldus, näiteks kilomeetripost või bussipeatus.
  • Mida täpsema info edastad, seda kergemini ja kiiremini saavad jahimehed reageerida olukorras, kus hukkunud uluk vajab teelt kiirelt eemaldamist.
  • Kindlustusjuhtumi korral teavita kindlustusandjat esimesel võimalusel ja uuri, kuidas tuleks edasi toimida.
  • Võimalusel tee fotosid sündmuskohast hilisema segaduse vältimiseks

Suur loom või lind võib tekitada autole suuri vigastusi, mida liikluskindlustus ei hüvita ning seetõttu oleks kindlasti tarvis sõlmida kaskokindlustus. Nagu eelnevalt mainitud, siis kaskokindlustuse tingimused võivad vastavalt kindlustusseltsile olla  erinevad mistõttu tasub nendega eelnevalttutvuda või konsulteerida kindlustusandjaga. 


 

SISUTURUNDUS

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD