EESTI ELU

Uuring: selgus mida Eesti lapsed internetis tegelikult teevad

Rahvusvahelise uuringufirma Norstat küsitluse kohaselt veedab 82 protsenti 9–14-aastastest eestlastest aega Youtube’ist videosid vaadates ning midagi loeb internetist vaid 15 protsenti.

Tele2 tellitud uuringu kohaselt kasutab Youtube’i regulaarselt 82% noortest eestlastest, populaarsuselt järgnevad Google 45, Facebook 40, Instagram 26 ning Snapchat 17 protsendiga.

Tele2 klienditeenindusdirektori Sirli Seliovi sõnul langeb televiisori ja klassikalise meedia osatähtsus ning uue põlvkonna poptähed ehk juutuuberid tulevad internetist. “Uuringu kohaselt ei tea kaks kolmandikku Eesti vanematest, mida nende lapsed internetis teevad ja ilmselgelt tarbivadki nad väga erinevaid meediakanaleid,” ütles Seliov.

Seliovi sõnul näitab laste seas läbiviidud uuring, millisel tehnoloogial ja meelelahutusel on tulevikku. “Lapsed vaatavad peamiselt videoid ning näiteks millegi lugemiseks kasutas internetti 15 ning audioraamatuid kuulas vaid neli protsenti lastest,” lisas Seliov.

“Ka ei julgeks Twitterile siin regioonis pikka tulevikku ei ennustada, sest nii Eestis kui teistes Baltimaades kasutab lastest seda regulaarselt vaid üks protsent.”

Populaarseimad Eesti laste tegevused internetis: mängude mängimine (79%), filmide vaatamine (74%), suhtlusrakendused (55%), piltide vaatamine (48%), sotsiaalmeedia kasutamine (42%), videosuhtlus (22%), lugemine (15%).

Uuringu kohaselt on 96 protsendil Eesti lastest vanuses 9-14 oma mobiiltelefon, 43 protsenti kasutas isiklikku tahvel- ja 42 protsenti tavaarvutit. Eesti lastest kasutab internetti iga päev 83%, lätlastest 85 ja leedukatest 88 protsenti.

2017. aasta juunis läbiviidud uuringus osales 525 9–14-aastast last Eestist. Sarnased uuringud viidi läbi ka Lätis, Leedus ja Rootsis.

Monika Tuvi 5 nippi kodu koristamisel

Armastatud treener ja kolme lapse ema Monika Tuvi teab, kui keeruline on ühel koduperenaisel majapidamist pidevalt korras hoida. Monika on oma perekonna ainus naine, isegi nende koer on isane. Sportlikult aktiivsel perel on alati tegemist ning selleks, et kodu oleks alati kenasti korras, on Monikal mõned lihtsad näpunäited, mida ta ka teistele lahkel jagab.

1. Pane asjad kohe oma õigetele kohtadele tagasi

Teate ju küll neid lauanurgale kogunevaid asju, millel on oma koht olemas, kuid kiiruga jäävad vedelema? Lihtne ja levinud soovitus, mis aitab ka päriselt, on need kohe pärast kasutamist oma kohale tagasi panna. Samuti on seda väga lihtne lastele õpetada ja neid koristamisesse kaasata.

2. Kasuta kodumasinaid – need on tehtud elu lihtsustamiseks

“Tänapäeval on väga palju kodumasinaid, ilma milleta oleks peaaegu võimatu hakkama saada,” rääkis Monika. Nii pesumasin kui nõudepesumasin leiavad Monika kodus kasutust iga päev. “Kuna meie peres tehakse ka väga palju sporti, siis tekib musta pesu eriti palju ning pesen pesu tihti iga päev,” selgitas treener ja lisas, et tema uusim abiline on robottolmuimeja, mis suudab nurki puhastada, uksepiitadest ise üle vurada ning mahub ka diivani alla koristama. “Ma ei uskunud, et üks taoline kodumasin võib elu nii palju lihtsamaks teha! Saan oma Samsungi Powerboti robottolmuimejat näiteks juhtida ka nutitelefoni abil, kui olen kodust eemal ja ootamatult selgub, et õhtul on saabumas külalisi,” rõõmustas Monika.

3. Kasuta õigeid puhastusvahendeid ja -võtteid

Iga pinna jaoks kasuta just sobivaid puhastus- ja abivahendeid. Näiteks tolmuimejatel on diivani puhastamiseks pisike spetsiaalne otsik ning köögis aitab tööpinna kõige hõlpsamalt puhtaks saada just nõudepesuvahend. Seep ja vesi ei pruugi alati kõigele olla parim lahendus ning puhastades peaks olema ettevaatlik. “Näiteks värvitud seintele ei tohiks läheneda lihtsalt märja lapiga ja kõvasti hõõruda,” teab väikeste laste ema. “Vee baasil seinavärv võib tugeva hõõrumisega hoopis kahjustada saada ning seinale jääb inetu laik. Kindlasti võiks siin küsida nõu spetsialistilt,” soovitas Tuvi.

4. Korista ülevalt alla

Selleks, et kodu saaks tolmuvabaks, tuleb koristamist alustada n-ö ülevalt alla. “Kõigepealt ikka kapi pealt tolm ja siis põrandate pesu,” rääkis Monika. Siin ei olegi muud nippi kui lihtsalt järgida ülevalt alla reeglit, sest kõrgemaid pindu puhastades kukub ikka pisut mustust põrandale ning värskelt puhastatud põrandad võivad pärast koristust näha taas tolmused.

5. Korista natukene iga päev

Ühel päeval tõmmata tolmu, teisel päeval kasta lilli, kolmandal kloppida vaipu... “Mina pesen küll iga päev pesu ja mul abistab igapäevast kiiret põrandapuhastust teha robottolmuimeja, kuid kõik muud majapidamistööd on mul lihtsalt päevade vahel ära jagatud, kuna ma ei soovi nädalavahetusel raisata aega ja pühendada päeva lihtsalt koristamisele,” avaldas Monika oma kõige tõhusama kodu korras hoidmise saladuse.    

Personalijuht hoiatab: Facebook võib sind tööst ilma jätta

Tele2 personalijuht Helena Evert räägib, et värbajad vaatavad järjest enam kandideeriva inimese sotsiaalmeedia profiili ja hoiatab asjade eest, mida ei tohiks mingil juhul postitada.

Helena Everti sõnul ei keela Eesti seadused tööandjal uurida kandidaadi tausta avalikest allikatest, nagu sotsiaalmeedia. “Kui seda tehakse, siis peaks ka inimest andmete kogumisest teavitama,” ütles Evert.

“Sotsiaalmeedia kanalitest kasutavad värbajad inimeste leidmiseks peamiselt LinkedIni. “Facebook, Twitter, Instagram ja muud sotsiaalmeedia kanalid aga kujundavad esmamulje inimese väärtustest ja võimalikust sobivusest ettevõttega. Kui siin on ebakõlad, siis võib see töökoha leidmisel saatuslikuks saada,” ütles Evert.

“Isegi kui inimese profiil on privaatne, siis tasub postitamisel arvestada, et konto omanikul puudub tegelikult kontroll, kes või mida tema piltide ja sissekannetega tehakse,” lisas Evert.

Asjad, mida ei tohiks suhtlusmeedia kontodele mingil juhul postitada

Helena Everti sõnul viiakse järjest rohkem tööintervjuusid läbi arvuti vahendusel, mitte silmast silma. “Sellisel puhul on informatsioon tahes-tahtmata veidi poolik ning sotsiaalmeediast tekkinud mulje võib taustuuringu tegemisel kaalukeeleks saada,” lisas Evert.

1. Tööandjat halvustav jutt

Nagu ka tööintervjuul, ei tasu oma praegust või eelmist tööandjat halvustada ka internetis. Tulevane tööandja vaatab, et kui oled valmis praegust ülemust avalikult solvama, mis takistab seda tegemast siis järgmisega.

Tööandja halvustamine ei tähenda ainult teksti, vaid ka näiteks ebasobivate piltide postitamist, laikimist ja jagamist. Näiteks n-ö „naljapildid“, kus on läbi huumori viidatud, kui nõme on tööandja või ülemus. Ka sellised kahemõttelised postitused jäävad silma, sest igas naljas on terake tõtt.

2. Solvavad kommentaarid

Rünnakud rassi, soo, religiooni või mis tahes muu rühma kohta on täiesti kohatud. Inimene esindab internetis ka oma ettevõtet ning keegi ei soovi, et firma töötaja teeks sotsiaalmeedias näiteks rassistlikke kommentaare.

3. Sündsusetud fotod

Lihtsalt ära postita pilte, mida sa ei taha, et ülemus või vanemad näevad. Ka privaatsele kontole. See ei tähenda, et pead esinema kellegi teisena, kuid pigem pane üles materjale, mis ei kujuta sind reede õhtul uduse pilguga baarist väljumas, vaid näitavad sinu väärtusi positiivsest küljest – näiteks hobisid.


 


 


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD