LUGEJA KÜSIMUS Riigikogulane vastab Varstu perearstikeskuse kohta

LUGEJA KÜSIMUS • Võrumaa Teataja lugejad Varstu vallast paluvad riigikogulastelt nõu, sest aasta algusest on Varstu perearstikeskus suletud ja arsti juurde tuleb sõita Mõnistesse. Varstu vallas on paarkümmend küla ja nendel inimestel tuleb arsti juurde jõudmiseks lausa mitu korda ümber istuda. Kui aga tervis kehvavõitu, siis on see väga vaevarikas. Ka aega kulub arsti juures käimiseks lausa terve päev. Varstulased kogusid perearstikeskuse jätkamise poolt 358 allkirja. Kahjuks lahendust ei pakutud. Ühe lahendusena näevad varstulased, et Mõniste perearst käiks mõnel päeval nädalal haigeid vastu võtmas Varstus.

Küsimus riigikogulastele: Mis nõu te Varstu valla inimestele annate, mida soovitate?

Vastused on toodud saabumise järjekorras.

Meelis Mälberg (Reformierakond): Täpseid asjaolusid teadmata on raske konkreetset nõu anda. Väiksemates kohtades on perearstipraksise olemasolu tihti seotud kindla inimesega. Kui perearst peaks oma tegevuse lõpetama või kolima, on väga raske uut arsti leida. Nii riik kui ka kohalikud omavalitsused on erinevate soodustustega üritanud olukordi lahendada, aga alati see ei õnnestu. Tõesti, ühe toimiva väljapääsuna võiks toimida lahendus, kus perearst käib inimesi vastu võtmas erinevates kohtades.

Heimar Lenk (Keskerakond): Minul kui opositsioonis oleval saadikul on varstulastele raske nõu anda. Enne riigikogu valimisi soovitasin küll võrumaalastel Keskerakonna poolt hääletada, sest see partei on aastaid võidelnud arstiabi ja tervisekeskuste säilitamise eest maal. Valgamaal õnnestus meil Tõrva linna haigla pärast tema sulgemist isegi uuesti avada. Samamoodi oleme seisnud Võru, Põlva ja Valga maakonnahaiglate allesjätmise eest. Kahjuks Reformierakonna, IRLi ja sotsiaaldemokraatide valitsus opositsiooniga ei arvesta ja viib rahulikult ellu rahvavaenulikku poliitikat. Perearstide puuduse probleem kestab Eestimaal selle süsteemi loomise ajast 1990. aastail, kui sotsiaalministriks oli Marju Lauristin. Sotsid lubasid meile perearstisüsteemi, kus üks arst hoolitseb hea sõbrana nii vanaema, isa kui ka laste eest ja kui tarvis, tuleb kohale kas või öösel. Praeguseks on need lubadused ammu unustatud. Sama probleem, mis Varstus, seisab praegu Valgamaa Tsirguliina, Tõlliste ja Õru rahva ees. Nende arstipunkt pandi ka aasta alguses kinni ja tohtri juurde tuleb nüüd Valka sõita. Olen olukorra kohta küsinud ministrilt, kuid vastuseks on vaid õlakehitus, kuigi otsustajaks on tehtud üleriigiline terviseamet.

Mida teha? Mina omalt poolt teen riigikogu saalis tervishoiuministrile olukorra kohta ametliku arupärimise, mille avaldan ka Võrumaa Teataja kaudu. Varstu rahvale aga soovitan meenutada, keda te eelmise aasta märtsikuus koalitsiooni kuuluvaist saadikuist valisite ja pöörduda otse nende poole. Kuulub ju tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski sotsiaaldemokraatlikusse valitsusparteisse. Ja kindlasti teha kirjalik pöördumine maavanem Andres Kõivu poole. Tema kuulub koos sotsiaalministri Margus Tsahknaga IRLi. Eks neil võimu juures olles lähe probleemide lahendamine kergemini.

Uno Kaskpeit (EKRE): Eestimaal on viimastel aastatel pidevalt ääremaadel toimunud elanike vähenemine, sest riiklik poliitika on soosinud tootmise ja töökohtade koondumise suurtesse linnadesse ja nende ümber. Selle tulemusel ei jätku maal koolidesse lapsi ja perearstile patsiente. Kõige rohkem kannatavad selle all just Lõuna- ja Kagu Eesti.

Esmalt oleks tore näha Varstu vallavalitsuse seisukohta oma valla perearsti osas, sest esmane ülesanne on vallavalitsusel oma rahva eest seista. Muidugi sellised järsud muutused on maainimestele rasked ja kohe vastuvõetamatud, sest ollakse harjunud saama kõiki teenuseid oma aia tagant. Seda näitab ka 358 Varstu valla elaniku allkirja kogumine, sest see on umbes 1/3 valla elanikest. Kui kaarti vaadata, siis Varstu asub üpris vallapiiride ääremaal, sellest ka selline väike allkirjade kogus. Olen kindel et enamikul vallaelanikest on oma transpordi võimalus ja võimalik käia ka Võrus perearsti juures, kus on võimalik saada ka muid meditsiinilisi teenuseid. Kindlasti vanemate inimeste jaoks on mingi lahenduse leidmine vajalik, kas Mõniste perearsti viibimine ühel päeval Varstus, kui see leevendab Varstust kaugel valla ääremaal elavat vanurit. Teine võimalus on nendele inimestele perearsti juurde tasuta transpordi tagamine, olgu see siis Mõnistes või Võrus. Nende inimeste arv ei ole vallas väga suur ja selle lahenduse peab leidma vallavalitsus, olgu ta siis mistahes partei kummardaja, aga oma inimesed peaks olema esikohal. Selle tegevuse tulemusega võiks arvestada vallaelanikud ka lähenevatel kohalikel valimistel.

Liina Kersna (Reformierakond): Kahjuks on nii, et Eestit on kummitamas tõsine perearstide puudus. Kui leiduks perearst, kes oleks valmis tulema Varstusse, kus on perearsti nimistus 625 inimest, siis võiks seal ka perearst olla. Varstu perearsti nimistu liitmisel Mõniste nimistuga arvestas terviseamet varasemaid probleeme OÜga Varstu Perearstikeskus, kus üldarstiabi kättesaadavus ei olnud nõuetekohane. Minu arvates on sellele probleemile kaks võimalikku lahendust. Esiteks võiks kaaluda ja küsida, kas perearst Arija Rimbeniece oleks valmis käima vajaduse järgi või kokkulepitud aegadel Varstus patsiente vastu võtmas. Praegu on tal teine tegevuskoht Harglas. Kui perearstil ei ole aega (haigekassa ei kataks seda ka rahaliselt, kohalik omavalistus võiks panustada), siis võiks kaaluda, kas Varstus võiks käia pereõde, kellele antakse tervishoiusüsteemis aina rohkem õigusi ja kohustusi. Teise lahendusena näen ma, et Võru perearstikeskus võiks avada Varstus oma filiaali. Perearstiteenuse kvaliteedi parandamiseks plaanitakse rajada uued tervisekeskused, mida rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu perioodil 2014–2020. Mulle on kinnitatud, et uute tervisekeskuste ehitamisega seoses on terviseamet valmis pidama läbirääkimisi Võru perearstide ja kohalike omavalitsustega, et tulevikus võimaluse korral avada Varstu vallas Võru tervisekeskuse
filiaal.

Tarmo Tamm (Keskerakond): Oleme jõudnud sellisesse seisu kus Eestis on täitmata juba 25 perearsti kohta. See teadmine ei lohuta Varstu inimesi ja nende jaoks on vaja lahendus leida. Selge on see, et probleemi lahendamiseks jäävad omavalitsuse käed lühikeseks ja siinkohal ootan maavanemalt kui riigi esindajalt maakonnas väga selgeid lahendusi.

Varstu inimeste mure lahendaks see, kui Mõniste perearst võtaks patsiente vastu Varstus ja inimesed ei peaks Mõnistesse sõitma. Loodan, et Mõniste perearstiga saavutatakse kokkulepe. Keskerakonna fraktsioon andis riigikogus üle arupärimise minister Ossinovskile. Loodame lähiajal teada saada, kuidas Varstu inimeste perearsti küsimus lahendatakse.

Anneli Ott (Keskerakond): Olukord, mis on tekkinud meil Varstu vallas, on kardetavalt ainult jäämäe tipp ja selliseid olukordi tekib tõenäoliselt veel. Tervisekeskuste programmi ja kavandatava haldusreformi raames räägitakse jätkusuutlikkusest ning efektiivsusest. Mis efektiivsusest me saame meie maapiirkondades rääkida, kui on selge, et rahvaarv järjest väheneb? Inimesi, kes suudavad teenuste eest maksta selle teenuse osutamisele kuluvat tegelikku hinda, ei ole märkimisväärselt. On selge, et enamik maapiirkondi vajab teenuste kättesaadavuse tagamiseks kohalikust omavalitusest või mõnest riiklikust toetusmeetmest toetust. Varstu inimestest on ääretult kahju, et nad peavad tunnetama sellist hoolimatust oma riigilt. Sõnum, mis sellises olukorras inimesele edastatakse, on meile ju kõigile selge. Loodan väga, et kohalikud juhid leiavad riiklikust efektiivsuspoliitikast hoolimata võimaluse perearsti vastuvõtu korraldamiseks kohapeal, et inimestele turvatunne tagada. 19. jaanuaril andsime ka Keskerakonna poolt üle arupärimise tervise- ja tööministrile Jevgeni Ossinovskile, et saada vastused tekkinud olukorra kohta.

Ivari Padar (SDE): Olen teemaga tegelenud ja suhelnud nii minister Ossinovski kui ka Varstu ja Mõniste elanikega. Olen tutvunud  ka terviseameti põhjaliku selgitusega, miks Varstu perearsti nimistu suleti. Minule teadaoleva info järgi on praegu kõige mõistlikum korraldada kohapeal transport, mis aitaks Varstu rahval perearsti külastada. Teine võimalus on perearsti vastuvõtupäevad Varstus. Minule teadaolevalt on nii Varstus kui ka Mõnistes korralikud ruumid perearsti tööks olemas. Suurema teeninduspiirkonna tekkimisel oleks aga kindlasti perearstidel rohkem huvi oma töö selle piirkonnaga siduda. Maaelukomisjonil on plaanis neid teemasid oma komisjonis ministeeriumi esindajatega arutada ja lahendusi leida. Olen planeerinud lähiajal ka mõlemat valda külastada, et kohapealse olukorraga tutvuda.

Maire Aunaste (IRL): Rääkisin mitme kohalikke olusid hästi tundva inimesega ning tegin sellised järeldused: Varstu vallavanem Rein Ansip on viimased paar aastat püüdnud perearstikeskust iga hinna eest säilitada, kuid põhjusel, et Eestit vaevab suur perearstide nappus, pole õiget inimest Varstusse perearstiks leitud. „Õige” inimene tähendab siinkohal, et ka perearstil endal oleks huvi kohalikku ellu sulanduda ning oma tulevikku arstina pikemaks ajaks ette näha. On välja arvutatud, et perearstipraksise pidamine tasub end arstile ära juhul, kui nimistus on vähemalt 1200 inimest.Varstu valla perearstikeskuse nimistusse oli 2015. aasta lõpuks jäänud 647 inimest, mis ei ole jätkusuutlik perearsti ega tervishoiukorralduse eest vastutava terviseameti silmis. Nii liidetigi Varstu valla nimistus olevad elanikud Mõniste perearstikeskuse nimistuga. Helistasin ka Mõniste valla perearstile Arija Rimbeniecele, kes peaks Varstu rahvale tuttav olema. Kuna doktor Rimbeniece teenindab nii Mõniste kui ka Hargla elanikke, siis vastuvõtu korraldamine veel ka Varstus käiks talle lihtsalt üle jõu. „Mina ei näe siin küll suurt probleemi,” ütles mulle Mõniste perearst käesoleva nädala alguses. „Tänagi (18. jaanuaril) käis minu juures vastuvõtul Varstust kümmekond inimest. Kui eakad inimesed transpordi puudumise või tervisliku seisukorra tõttu Mõnistesse sõita ei saa, siis nad helistavad. Mingi väljapääsu leiame ikka,” oli Mõniste perearst optimistlik. Tõepoolest: kui inimene on haige, siis saab ju alati kutsuda arsti või (analüüside tegemiseks) mediitsiniõe koju! Ka võiks ehk kõne alla tulla võimalus pakkuda Varstus tööd mediitsiniõele, kes siis näiteks kord nädalas sõidaks Varstusse selleks, et abivajajaid näha, analüüse teha ning anda soovitusi arsti juurde minekuks või koduseks raviks. Seda muidugi juhul, kui vald raha leiab. Perearstikeskuse ruum on Varstus ju olemas! Ja lõpuks: kahaneva elanike arvuga Eestis peame leppima olukorraga, et igas vallas oma perearstikeskust ei ole. Varstust Võrru on 27 kilomeetrit. Apteegi  külastuseks peab nagunii maakonnakeskusesse sõitma, siis miks mitte ka perearst valida just sealt, Varstu inimeste jaoks siis Võrust. Ka mina elan pealinnast väljas, nii et oma perearsti juurde jõudmiseks pean samuti sõitma täpselt 27 kilomeetri kaugusele … Muide, Varstu sotsiaaltöötaja Signe Arumäe kinnitas, et vald on alati oma inimesi nõu ja jõuga valmis aitama. Tervisest tähtsamat pole meil ju kellelgi!

Arno Sild (EKRE): Eelmise aasta novembri infotunnis esitasin küsimuse tervise- ja tööministrile Jevgeni Ossinovskile seoses kavatsusega hakata arendama tervisekeskuste projekti, sealjuures tundsin huvi, kuidas jätkub perearstide tegevus kaugemates maapiirkondades. Tsiteerin ministri vastust: „Tervisekeskuste projektidega ei piira me mitte kuidagi neid perearste, kes praegu toimetavad väiksemates valdades ja osutavad oma teenust.”

Peab aga tunnistama, et minister ei olnud oma vastustes aus.

Euroopa Liidu raha toel on tulemas suured investeeringud, kokku 115 miljonit eurot esmatasandi tervishoiu infrastruktuuri parendamiseks. Väiksemate ja kaugemate valdade perearstide tegevust ei kavatseta küll piirata, aga ei näe ka mingit soovi neid perearste toetada. Seega on järjekordselt tegemist valitsuse silmakirjalike lubadustega. Juba ammu oli teada, et Varstus likvideeritakse perearstikeskus 1. jaanuariks 2016. Koguti 358 allkirja selle protsessi peatamiseks, kuid praeguseni midagi ette võetud ei ole. Kui tõesti arvatakse, et mingite normatiivide järgi perearst ei saa töötada Varstus täiskoormusega, siis tulekski lahendada küsimus perearsti osalise ajaga töölerakendamiseks, ka senine perearst käis tööle kaugemalt. Kui kohapealt inimest ei leia, tulebki jätkata sama praktikat. Lihtsam on ühel inimesel käia kohale kaks-kolm korda nädalas, kui mitmesajal inimesel otsida abi erinevatest kohtadest kaugemalt või hoopis Võrust või ka Valgast.

Tervise- ja tööministeerium, maavanem ja Varstu vallavalitsus peavad lahendama probleemi, mitte laiutama käsi ja vaatama pealt, kuidas maaelu hääbub ja kuidas maal inimeste elutingimused üha halvenevad esmase arstiabi puudumise tõttu. Pealegi kuuluvad need kõik kolm ametimeest valitsuskoalitsiooni erakondadesse, kelle esmane kohustus oma valijate ees peakski olema nende muredele lahenduse leidmine.

Kalvi Kõva (SDE) ei vastanud.

Priit Sibul (IRL) ei vastanud.