25. märtsil mälestati kümneid tuhandeid märtsiküüditamise ohvreid. Nii koguneti eile kell 11 ka Võru raudteejaama represseeritutele püstitatud mälestusmärgi juurde. Eile 73 aastat tagasi toimunud Nõukogude okupatsioonivõimu massikuritegu ning selle tagajärgi oli meenutama tulnud tavapärasest rohkem inimesi, sealhulgas koolide esindajad.

Üle 20 000 inimese

Nõukogude režiim küüditas Eestist vägivaldselt Siberisse üle 20 000 inimese, kolmest Balti riigist kokku üle 90 000 inimese, nende seas palju lapsi ja eakaid. Võrumaalt oli küüditamise ohvreid 1654, kelle hulgas 458 last. Peale selle oli ka umbes tuhat järelesaadetut või mõrvatut. Kokku kannatas kuriteo all üle 2500 võrumaalase. „Mul on hea meel, et täna on meie kohal ilus sinine rahutaevas ja päikesepaiste. Meie kohal on vaba taevas. 73 aastat tagasi teele läinud rongid annavad põhjust tänaseks mälestuspäevaks. Toona toimunud sündmused murdsid puruks paljude eestlaste elud ja päeva algus jäi mitmetele viimaseks, mida sai oma kodumaal tervitada. Kokku läks Eestist teele 1076 vagunit ning kogu tegevus loodeti toime panna kolme päevaga. Ka tol ajal ei läinud kõik täpselt plaanipäraselt ja tegevus võttis aega neli päeva. 25.–29. märtsini viidi vastumeelselt Eestist ära umbes 22 000 inimest, peale selle toimusid arreteerimised ja väljasaatmised. Kokku kannatas märtsikuu repressiooni all 33 000 eestimaalast. 26. märtsil läks Võru raudteejaamast teele 58 vagunit ja 29. märtsil 28 vagunit,” avas Memento Võrumaa juhatuse esimees Silver Sild minevikus toimunut.

Märgiline tähendus