KOOSOLEK • Võrumaa talupidajaid ühendav Võrumaa Talupidajate Liit pidas reedel Võru Kandles üldkoosoleku, kinnitas möödunud aasta aruande ja valis uued juhatuse liikmed. Talupidajad hindavad möödunud aastat keskmiseks.

„Oli tavaline aasta,” võttis kokku talupidajate arvamuse möödunud aasta kohta liidu tegevjuht Marika Parv. Toiduainete hinnad küll tõusid, aga talupidajad sellest rikkamaks ei saanud, sest sisendite ehk toorme hinnad tõusid veel kiiremini. „Eriotstarbeline kütus on juba üks euro liitri kohta,” ütles Parv, niisamuti on tõusnud masinate ja väetiste hind.

Olukorras, kus sisendite hinnad tõusevad, muutub tööjõu osatähtsus põllumajandustoodangu hinnas üha väiksemaks, mistõttu avaldavad üha rohkem mõju Eestis kehtivad väiksemad põllumajandustoetused, võrreldes vanade Euroopa riikidega. Ellujäämiseks peavad talunikud hakkama otsima võimalusi, kuidas oma toodangut otse tarbijale müüa, näiteks on sellega Võrumaal hästi hakkama saanud Kaja Kesküla Alt-Lauri talu ja Tiit Niilo Nopri talu. Nagu rääkis Marika Parv, on ka ostjad aktiivsemalt hakanud otsima võimalusi, kuidas osta oma naabritädi käest piim, munad ja mesi. „Omatoodang läheb hinda,” märkis ta, lisades, et paljud tootjad küsivad veel oma toodangu eest liiga kõrget hinda, mis hirmutab ostjad ära. Kodumaise toodangu eelisena nimetas Parv vähest keemia kasutamist, selleks lihtsalt ei jätku Eesti põllumehel raha.

Võrumaa talupidajad on teinud jõupingutusi uute saaduste turule toomiseks, näiteks tegeleb Sõmerpalu valla noor talunik Meelis Värnik kolmandat aastat viinamarjade kasvatamisega. Värnik, kes tegutseb taluliidus ka taimekasvatuse konsulendina, ütles, et praegu on veel

vara kokkuvõtteid teha, sest taimede täiskandeiga pole veel saabunud. Samas tõi möödunud aasta üllatuse. „Ei lootnudki, et tuleb nii palju marju istiku kohta,” jagas ta esimesi muljeid. Möödunud aasta oli Värniku jaoks üldse esimene saagiaasta, sest taimed said istutatud 2009. aast

a suvel ja järgmisel aastal olid taimedel vaid mõned üksikud marjad. Möödunud aastal tegeles Värnik marjade tutvustamisega, seda nii Tartu kaubamajas kui ka laatadel, sest inimeste jaoks on omamaine mari uus asi ja paljud ei tule selle peale, kui hea maitsega võivad olla need tavalisest veidi väiksemad marjad. Nii nagu möödunud aastal, tulevad ka sel aastal marjad müügile nii Võru Maksimarketisse kui Tartu kaubamajja ja taluturule.

Urvaste kama läheb hästi peale

Reedesel koosolekul esines tervitusega Võru maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Anti Allas, kes kiitis talunike projekti „Uma Mekk” ning eriti Urvaste kama, mis tehtud täielikult Võrumaa talupidajate toodetud toorainest. Kamapakile on lisatud Contra luuletus, mis näitab, kuidas maatöö ja looming võivad koos käia. „Ma pole paremat kama söö

nud,” kiitis Allas Urvaste toodet. Ta tõi veel ühe näite loomingulisest lähenemisest, kuidas Rõuge kandis on mesi villitud konservikarpi – see pidi tema sõnul väga hästi minema. Allas avaldas lootust, et juba mõne aasta pärast on „Uma Meki” lett Võru Maksimarketis palju suurem. Ta lisas, et talunikud võiks oma toodanguga ka kohalikke lasteasutusi toetada.

Talunikele tervitusega esinenud Riigikogu maaelukomisjoni esimees Kalvi Kõva soovitas rohkem pöörata tähelepanu ühistulisele tegevusele, nii näiteks kuulub metsaliitudesse vaid viis protsenti erametsaomanikest.

Pikema sõnavõtuga esines koosolekul loomade vahetusega tegeleva Heifer-programmi edendaja Aigar Piho. Ta rääkis sellest, kuidas programmi vastu on Võrumaal huvi tundnud ETV saatesari „Sõida maale” ja soovitas ühendust võtta kõigil, kes soovivad endale võtta lambaid või kitsi. „Praegu on Valgamaal kolm kitse ripakil, sest pere läheb Tallinna tagasi,” märkis Piho.

Võrumaa talupidajad valisid koosolekul seitsmeliikmelisse juhatusse seekord kolm naist senise ühe asemel. Juhatusse valiti tagasi mahevilja- ja lambakasvataja Ivar Rosenberg, piimakarjakasvataja Klarika Hirv, turismitalunik ja Heifer-programmi edendaja Aigar Piho ning lambakasvataja Janek Mustmaa. Uute liikmetena pääsesid valimistel juhatusse piimakarjakasvataja Karmen Liba, veisekasvataja Karin Sepp ja hobusekasvataja Rein Lepp.