KÜSIMUS–VASTUS • Tallinna linnapea Edgar Savisaar tuli hiljuti välja palju furoori tekitanud ideega – kehtestada Tallinna inimestele tasuta bussisõiduvõimalus. Ta korraldas ka selleteemalise küsitluse, mille tulemustest selgus, et enamik tallinlasi on prii küüdi poolt. Tasuta bussisõidu teemat on üritatud mitmel korral üles võtta ka Võrus. Selge see, et tasuta saadud asjad meeldivad rahvale alati. Kuid on see ka tegelikult parim lahendus?

Küsisime meie riigikogulastelt seekord järgmist: 1. Mida arvate palju furoori tekitanud tasuta ühistranspordist, mille on lubanud alates järgmisest aastast kehtestada Tallinna linnavalitsus? Kas pooldate seda või mitte ja miks? 2. Ka Kagu-Eesti inimesed sooviksid tasuta bussisõitu. Teie seisukoht – kas tasuta ühistransport tuleks kehtestada kogu Eestis, miks ja milliseid samme kavatsete/ei kavatse selle eesmärgi saavutamiseks astuda teie?

Valdo Randpere (Reformierakond): Vastan mõlemale küsimusele korraga. Minu arvates on tasuta ühistranspordil mõte ainult siis, kui seda suudetakse pakkuda kõrgel kvaliteetsel tasemel. Ei Eesti ega Tallinn ole täna võimelised sellist teenust pakkuma. Ega see, et inimestelt piletiraha ei võeta, ju seda tähenda, et transport enam midagi maksma ei lähe. Kusagilt mujalt ja millegi muu arvelt võetakse raha ikka. Praegu on Eestis kindlasti palju valusamaid kohti, mis vajavad rohkem raha kui ühistranspordi „tasuta” pakkumine valimiskampaania osana. Ma kindlasti ei poolda sellist maksumaksjate raha kulutamist ühe erakonna valimispropagandaks ja ma kardan, et selle sammu läbi kaotavad eelkõige need, kes on praegu aktiivsed ühistranspordi kasutajad.

Rein Randver (SDE): Mõte tasuta ühistranspordist on hea idee. Kuid öeldakse, et tasuta lõunaid ei ole ja keegi peab ikkagi maksma. Kes siis? Praeguses olukorras napib rahalisi vahendeid nii riigil kui ka kohalikel omavalitsustel. Arvan, et hetkel tuleks tegeleda toimiva ühistranspordi parema korraldamisega. Üks eesmärkidest on panna autokasutajaid rohkem busside ja rongidega sõitma. Siin on määravaks mugavus, sihtkohad, liiklustihedus. Reisijate veol tuleb rohkem arvestada meie koolivõrgu korraldamise kavadega. Tasuta sõitu peaks praegusest enam võimaldama õppivatele noortele.

Heimar Lenk (Keskerakond): Olen igati tasuta transpordi pooldaja, olgu selleks linnaks Tallinn, Võru või Valga. Seda ühel põhjusel, millest keegi praegu eriti ei räägi. Nimelt loen mina tänapäeva linnastunud maailmas ühistransporti inimõiguseks. Kui meil on tasuta haridus, tasuta arstiabi ja tasuta internet, siis võiks ka linnatransport olla inimesele tasuta. See tähendab, et seda rahastataks linna eelarvest, mis teatavasti kujuneb elanike maksudest. Jalgsi käimine Võru linna tänavatel on meile ju tasuta, kuigi linn ehitab kõnniteid ja hoiab neid korras linna eelarvest ehk siis linnarahva ühise raha eest. Sama skeemi järgi töötaks ka tasuta bussiliinid Võrus. Minu meelest väga normaalne.

Mõistan, et ka võrulased sooviks tasuta bussisõitu. Eesti-taoline väikeriik peaks, selle asemel et Edgar Savisaare ideed kiruda, hoopis arutama üleriigilise transpordi tasuta korraldamist. Meie meedia sellest ei kirjuta, aga idee on üleval kogu maailmas. Ja seda kahel põhjusel: esiteks maksavad kohalikud omavalitsused juba praegu umbes 80 protsenti linnatranspordi rahast kinni ja piletite tulust laekub vaid 20 protsenti. Teiseks läheb piletite müük, automaatide paigaldamine ja kontrolöride töö väga kalliks. Lihtsam ja odavam oleks tasuta transport, mille ülalpidamise kulud kaetaks kohaliku omavalitsuse üldisest maksude laekumisest. Praegu arutab tasuta transpordile üleminekut ligi 20 Euroopa linna, paljudes väiksemates keskustes töötab tasuta transport juba aastaid. Aga me ju ei räägi sellest rahvale. Mina kavatsen üleriigilise tasuta transpordi küsimuse üles tõsta ja Riigikogus selle eest seista.    

Meelis Mälberg (Reformierakond): No ei usu mina Savisaare kübarast jänese tõmbamise trikke, et ühelt poolt on võimalik teenuse kvaliteeti tõsta ja samas seda hoopiski tasuta teha. Tasuta asju pole olemas. Nii on ka see niinimetatud „tasuta” ühistransport kinni makstud ikkagi linnaeelarvest, maksumaksja rahadega, mistõttu midagi muud vajalikku jääb selle arvelt tegemata. Minu jaoks on ühistranspordi juures tähtsaimaks kasutamismugavus. Mõtlen selle all loogilist, hästi läbi mõeldud ja tihedat liinivõrku ning puhtaid ja mugavaid sõidukeid. Usun, et paljud vahetaks Tallinnas nende tingimuste täitmisel auto ühistranspordi vastu ja oleksid valmis selle eest ka praegusest rohkem maksma.

Ma ei ole üldse veendunud, et Eesti ja sealhulgas Kagu-Eesti inimesed tahaks tasuta, aga kehvalt toimivat ühistransporti. Selles ongi valikute küsimus. Mina panustaks pigem parematesse ja praegusest enam läbi mõeldud ühendustesse. Tähtis on ikka jõuda mõistliku ajaga vajalikku sihtkohta, makstes selle eest ka õiglast hinda, mitte aga see, et teoreetiliselt küll tasuta, aga tegelikult ei pääsegi liikuma.

Tarmo Tamm (Keskerakond): Pooldan tasuta ühistransporti ja seda eeskuju võiks kasutada ka Kagu-Eestis. Arvestuse järgi piletitulu osakaal kogu sõidu hinnas järjest rohkem väheneb ja riigi dotatsiooni osa kasvab. Kui arvestada piletihinnast maha need kulud, mis on seotud piletite administreerimise ja kontrolliga, siis see juurdemakstav summa ei peaks üle jõu käima. Ühistransport on paljudele inimestele ainuke võimalus ühest kohast teise liikumiseks ja seda tuleks toetada.

Urmas Klaas (Reformierakond): 1. Tasuta ühistransport kõlab väga ilusasti, kuid kõik me teame, et tasuta lõunaid ei ole olemas. Juba on kuulda, et Tallinn tahab tõsta parkimistasusid, muuta parkimise ööpäevaringselt tasuliseks, tõsta kohalikke makse jne. Kuidagi on ju vaja tekkiv auk linnaeelarves täita. Kõige hullem on see, et tasuta asju inimesed tegelikult ei hinda, sest „mõisa köis las lohiseb”. Kui mingi asi on tasuta, siis pole ka inimestel õigust nõuda. Kui buss või tramm on räpane, siis ei saa kriitikast juttugi olla, sest mida sa ikka õiendad – kõik on ju tasuta.
2. Nii nagu ma ei ole tasuta ühistranspordi poolt Tallinnas, ei toeta ma seda ka üle Eesti. Selge on see, et ühistransporti saab paremaks teha ja seda ka Kagu-Eestis. Hetkel aga juba doteerib maksumaksja ühistransporti maapiirkondades väga suurte summadega. Tasuta ühistransport maapiirkonnas tähendaks ühistranspordi teenuse lõppu. Kindlam viis bussiliine käigus hoida on pileti eest maksta.

Inara Luigas (Keskerakond): 1. Kui ma ostan Tallinnas kuukaardi, mis maksab 25 eurot, saan ma sellega kuu aega sõita linna ühistranspordis piiramatu arv kordi ja mida sagedamini ma sõidan, seda odavamaks läheb minu jaoks ühe sõidu maksumus. Samuti on Tallinnas soodustused pensionäridele ja õpilastele. Võib öelda, et pole viga.

Kui ma sõidan liinibussiga Mikitamäelt Tartu ja tagasi, läheb see maksma 11 eurot ja pole mingit kuukaarti – kui tahad sõita, siis muudkui maksa. Nii et on, mille üle mõelda.

Tallinna plaan kehtestada tasuta ühistransport on kindlasti poliitiline otsus, samas on see aga kohaliku omavalitsuse võimuses ja otsuse teevad antud juhul linnavalitsejad, minu kui mittetallinlase arvamus pole siin otsustav.

2. Tallinna otsus muuta ühistransport tasuliseks suurendab ebavõrdsust Eesti eri piirkondade vahel ja muudab elu pealinnas veelgi ahvatlevamaks ning maapiirkondade tühjenemine elanikest jätkub täies hoos. Kindlasti sooviksid kõik Eesti elanikud tasuta bussisõitu, siin on aga mõttekoht Eesti valitsusele, kelle pädevuses on teha vastavad otsused.
Kuna olen praegu opositsioonis, pole mul reaalset võimalust tasuta bussisõidu osas sõna sekka öelda, sest on ju kõigile teada, et Eestis praegu võimul olev valitsus ei arvesta ühegi opositsiooni ettepanekuga.

Ülo Tulik (IRL): Tasuta asjad meeldivad meile kõigile. Küll aga tahan öelda, et pole väga mõtet raha kulutada, et seda teadmist kinnistada läbi küsitluse. Arvan, et õige vastuse saab anda siis, kui päeva lõpuks on laual need asjad, millest sellise otsuse korral peab loobuma. Tasuta lõunaid pole teatavasti olemas ja enne kui asume lõunatama, on soovitav teada, mis see kõik maksma läheb. Hetkel on minul raske sellele hinnangut anda, aga kindlasti ei tohi ideed kohe prügikasti visata. Usun, et juba mõne aja möödudes omame selle kohta rohkem teadmisi ja siis on ka lihtsam ettevõtmise kohta hinnangut anda.

Juhul kui korraldada küsitlus riigis tasuta ühistranspordi osas, siis arvan, et tulemus on sama mis Tallinnas. Küsitlusel on mõte siis, kui samal ajal pakutakse välja ka alternatiivid, millest samal ajal peame loobuma, kui meie seda või teist teeme.

Olen arvamusel, et tasuta ühistranspordi korraldamine kogu riigis ei ole hetkel otstarbekas, sest selle hind on liialt kõrge. Oleme täna fakti ees, kus on vaja suurendada neid summasid, mis kuluvad ühistranspordi maakonnaliinide doteerimiseks, ja kui koolivõrgu ümberkorraldused tulevad, peame kindlasti raha leidma koolitranspordi katmiseks.

Kalvi Kõva (SDE): 1. Olen seda meelt, et tasuta ühistranspordi ideed võib arutada. Aga kindlasti on igati kahetsusväärne see viis, kuidas Tallinn üritab täna seda ideed läbi suruda.
1) Praegusel majanduslikult raskel ajal ei ole selle idee elluviimine ilmselt kõige targem samm, 2) linnavõim ei ole praeguseni käinud välja selle sammu rahastamisplaani ehk asja rahaline kate on jäänud nii meile kui ka üldsusele saladuseks. See meenutab mõnevõrra parempoolsete erakondade eelnõu kaotada maamaks üle Eesti: siis ei osanud asjaosalised samuti selgeks teha, kust nad kavatsevad võtta vahendeid tekkivate kulude katmiseks. Ilma selleta ei ole me valmis toetama Tallinna valitsuse tasuta ühistranspordi ideed.

Samuti tekitab küsimusi soov teha transpordisõitu tasuta ainult Tallinnasse sisse registreerunutele – asi lõhnab ebavõrdse kohtlemise järele.

Kuna Tallinna linnavõim tahab kehtestada tasuta ühistranspordi just 2013. ehk kohalike valimiste aastal, siis tundes Keskerakonda ja selle stiili tekib tugev kahtlus, et selle sammu taga ei ole mitte soov lihtsustada inimeste elu, vaid suurendada valimiseelse populismiga toetust oma erakonnale. Veelgi suuremaks probleemiks on Tallinna transpordi arengukava puudumine – linnavõimud lubasid selle esitada veel enne eelmise aasta lõppu, kuid seda pole senini tehtud. Ilma arengukavata on ennatlik rääkida igasugustest tasuta teenustest. Ja, last but not least, asjaolu, et üheski Euroopa pea- või suuremas linnas ei ole tasuta ühistransporti, paneb mõtlema, kas me tõepoolest siin Tallinnas oleme kõige targemad või kõige rikkamad?

2. Tuleb tunnistada, et üle-eestilise tasuta ühistranspordi kehtestamine käib Eesti maksumaksjale üle jõu. Riik doteerib ja jääb ka edasi doteerima nii bussi-, rongi- kui ka praamiliiklust. Oluline on, et niigi hõredaid bussiliine veelgi koomale ei tõmmataks. Samuti väärib kaalumist täiendavate soodustuste (sooduspiletid, tasuta sõidu õigus) kehtestamine vähekindlustatud inimestele.

Ester Tuiksoo (Keskerakond): 1. Tasuta ühistranspordi kasutuselevõtu otsusega alates järgmise aasta jaanuarist on Tallinn esimene Euroopa pealinn, kus ühistransport on tasuta ja see on väga kõrge näitaja, võrreldes Eesti muude madalate näitajate (laste vaesus, madalad sissetulekud) seas. Seni on ju vaid ühes Belgia linnas (Hasseltis) tasuta linnatransport. Ja minule teadaolevalt on selles 68 000 elanikuga linnas see edukalt käivitunud algatus. Muidugi loodan, et Tallinna puhul mõeldakse igasugused võimalikud probleemsed ohud läbi ja pakutav teenus on linnakodanikele vastuvõetav.

2. Kogu Eesti tasuta transport … Selline ettepanek vajab analüüsi. See võiks olla ju haldusreformi läbiviimise üks osa? Selleks, et midagi otsustada, toetada/mitte toetada on igal juhul vaja laiapõhjalist informatsiooni. Regionaalpoliitiliselt on nii Kagu-Eesti kui ka teiste elanike piirkondlikuks toetamiseks ka muid olulisemaid soodustuse võimalusi.

Priit Sibul (IRL) ei vastanud.