PALGAERINEVUSED • Võrumaa omavalitsusjuhtide palgaandmeid kõrvutades selgub, et need kõiguvad seinast seina ega sõltu omavalitsuse elanike endi sissetulekust.

Äsja tõstis Võru linnavolikogu linnapea palga alates aprillikuust 2500 euroni, mis tähendab üle 30protsendilist kasvu ja tekitas kahina üle terve Eesti. Samal ajal kerkib volikogu esimehe hüvitis samavõrra 1250 euroni. Nagu põhjendas otsust Võru linnavolikogu esimees Erki Saarman, pole tal häbi ametnike palka tõsta, kuna see annab võimaluse nõuda paremat töötulemust. Möödunud aastal aga vähenes Võrus maksumaksjate arv ja tulumaksulaekumine oluliselt ei paranenud.

Näiteks Varstu vallas, kus elanike sissetulek on Võrumaal kõige suurem, on vallavanema palk ja volikogu esimehe hüvitis üks väiksemaid. Sama käib Sõmerpalu valla kohta, kus vallavanema palk ja volikogu hüvitised on tagasihoidlikud, ent sellele vaatamata paranes tulumaksulaekumine möödunud aastal kaheksa protsendi võrra ja maksumaksjate arv suurenes viis protsenti.

„Meil on väga palju stabiilseid ettevõtteid,” põhjendas Sõmerpalu head seisu vallavolikogu esimees Aivar Rosenberg, „Toftan ennekõike.” Ta lisas, et möödunud aastal läks hästi puidusektoris, ent aasta lõpus hakkasid hinnad kukkuma ja tänavusel aastal veel ei tea, mis juhtuma hakkab.

Vallavanema nadi palga kohta kostis Rosenberg, et ega ta nii nadi polegi, kui arvestada, et sellele lisandub veel üle 200 euro autokompensatsiooni. „Valitsemisele kulutame hästi vähe,” kirjeldas Rosenberg juhtimisstiili Sõmerpalu vallas, „seni oleme hästi hakkama saanud.” Volikogu esimees lisas, et kui valla eelarvega peaks tekkima probleeme, siis kaotatakse ära ka volikogu liikme hüvitis. „Juhtimisega me valda ei koorma,” märkis ta.

Valla hea käekäik on Rosenbergi väitel seotud ka põllumeeste edusammudega, samuti on FIEd hakanud oma tulumaksu valda maksma.

Jõuka valla vanem teeb mitme inimese tööd

Sõmerpalu vallavanem Aare Hollo sissetulek pole vaatamata valla headele tulemustele juba mitu aastat suurenenud. Pigem vastupidi, masu ajal tõmmati vallas palgafondi kõvasti kokku ning vallavanem peab endise palga eest täitma ka abivallavanema ülesandeid. Hollo lisas, et ta isegi ei mõelnud selle peale, et oleks omale võtnud nii vallavanema kui abivallavanema palga.

Küsimusele, kas Sõmerpalu vallas pole olnud kiusatust sissetulekut tõsta, vastas Hollo nõnda: „Ütleme nii, et raske aeg tuleb üle elada ja ära kannatada. Lõpmatuseni selline asi kesta ei saa.”

Hollo ütles, et ei pea õigeks ka seda, kui vallavanema palka tõstetakse, aga teistel mitte. Masu ajal vähenesid Sõmerpalu vallas sissetulekud hüppeliselt, näiteks kadus ära ametnike niinimetatud 13. palk ehk jõulupreemia. Kuigi valla majanduslik seis on tublisti paranenud, pole saanud sissetulekuid tõsta, sest hinnatõus on ülelaekumise ära söönud. „Inimesi, muidugi, motiveerima peaks, aga kui võimalusi pole, siis ei saa seda teha,” märkis ta. Olukord on paranenud vaid numbrite järgi, aga tegelikkuses mitte. „Püksirihm on sama kinni, kui masu alguses sai tõmmatud,” ütles Hollo.

Misso vallas puuduvad sootuks volikogu hüvitised ja elu pole sellest otsa lõppenud, vastupidi. „Lihtsalt on nii,” kommenteeris volikogu hüvitiste puudumist Misso vallavolikogu esimees Ain Pajo, „see pole kombeks.” Ta lisas, et kui raha pole, siis pole muud teha. Väite peale, et ka teistel omavalitsustel pole raha, ometi on volikogu liikmetel prisked hüvitised, märkis Pajo, et saab ka niisama hakkama. „Kõik ju vabal tahtel tulevad,” põhjendas ta, „kui raha ei maksa, ega nad tulemata jää.”

Pajo jätkas, et inimesed teevad vabatahtlikult igasuguseid asju. Ka volikogus pole nad selleks, et seal teenida, vaid kohapealset elu arendada. Hüvitiste kaotamisest saadava rahaga saaks vallas palju asju teha, näiteks kultuurielu edendada või mõne teetruubi ära remontida. „Siin kehtib lihtne matemaatika,” selgitas ta.

Varstu raha tuleb välismaalt

Varstu vallas on möödunud aastal tulumaksulaekumine paranenud koguni kümme protsenti. Kokkuvõttes on Varstus kõige kõrgem keskmine sissetulek Võrumaal, 748 eurot kuus. See on pea 100 eurot suurem kui Võru linnas. Samal ajal on aga Varstu valla juhtide sissetulekud Võru omadest poole väiksemad.

„Me oleme suure südamega inimesed,” põhjendas Varstu valla juhtide tagasihoidlikku sissetulekut volikogu esimees Ale Sprenk, „oleme selliselt kokku leppinud.”

Varstu vallavanem Rein Ansip põhjendas suurt tulumaksulaekumiste paranemist vallas seoses tööhõive paranemisega. Kuivõrd aga maksumaksjate arv pole vallas oluliselt paranenud, siis võib hüppeliselt paremat tulumaksulaekumist seostada nende inimestega, kes elavad vallas, aga käivad tööl väljaspool.

„Nende inimeste sissetulek on paranenud,” märkis Ansip. Ta lisas, et kohapeal pole suurt elavnemist märgata olnud.

Väljaspool valda töötavad inimesed nii mujal Eestis kui ka välismaal. See on juba pikemat aega nii olnud, sest Varstu vallas on kõrge sissetulek olnud juba varem. Tegemist pole mõne üksiku kõrgepalgalise inimesega, vaid väljaspool töötab suurem hulk inimesi, kes oma tulu deklareerivad vallas.

• Võrumaa omavalitsusjuhtide palgad ja hüvitised ühes kuus, võrdluseks Põlva ja Valga linna andmed

• Maksumaksjate keskmine sissetulek, tulumaksu laekumise ja maksumaksjate arvu muutus 2011. aastal

Allikas: RAHANDUSMINISTEERIUM