Kogu tõde ehk ühe autovarguse 120 tundi

VARGUS ❯ 1. augusti pärastlõunal läks Võrus Männiku tänavalt kaduma lukustamata uste ja töötava mootoriga auto. Üks kohalik järjest leviala koomale tõmbav nädalaleht laiutas leheruumiga ja pakkus välja mitmeid oletusi. Kuidas asi tegelikult oli?

Esimesed 24 tundi

Numbrile 112 edastatakse info auto kadumisest 1. augustil kell 17.03. Juba üheksa minutit hiljem võtab politsei auto omanikuga ühendust ja annab esimesed juhised. Umbes poolteist tundi hiljem helistab omanikule Lõuna prefektuuri Võru menetlusgrupi uurija ja teatab kriminaalasja algatamisest.

14 tundi hiljem ehk järgmise päeva varahommikul annab Vikerraadio liiklusuudistes teada ärandatud autost Võrus. Erinevates pressiteadetes edastakse infot Võru autovargusest.

15 tundi hiljem vahendab politsei infot, et autoga ei ole üle piiri sõidetud. Öö jooksul läbi vaadatud linna turvakaamerate salvestused ei ole auto liikumist fikseerinud.

16 tundi hiljem algab suhtlus kindlustusfirmaga PZU, mis asub agaralt tegutsema ja edastab kadunud auto foto jahimeestele, Kaitseliitu ning laeb foto oma Facebooki koduleheküljele. PZU pakub asendusautot.

19 tundi hiljem vormistakse üksikasjalikult kriminaalmenetluse alustamine.

Paarkümmend tundi hiljem saab omanik kindlustuse vahendusel Hansarendilt seoses kaskokindlustusega tasuta asendusauto.

Nädalavahetusel ehk teisel, kolmandal ja neljandal ööpäeval valitseb (info)vaikus.

96–120 tundi pärast vargust

Viiendal ööpäeval (esmaspäeval, 6. augustil) pärast vargust saab politsei info, et otsitav auto on Ruusmäel. Treileriga tuuakse auto Võrru. Teisipäeva hommikul saab omanik auto kätte.

Ruusmäe elanikud

Üks Ruusmäel Tammiku teel elav neiu meenutab, et märkas võõrast autot nädalavahetusel, kui tähistas juubelit ja tal oli külaliste seas ka üks politseinik. Ootamatult maja ette tekkinud auto püüdis ka Mäe teel elavate inimeste tähelepanu ja nii politseisse helistatigi. Mõned kohalikud olid märganud ka ärandatud auto juurest lahkumas keskmist kasvu kõhnemat noormeest, kes ei paistnud kohalik olevat.

Kas vargus või himu sõita? See küsimus tuleb keelele, sest autoga oli sõidetud suhteliselt vähe kilomeetreid, autot ei olnud lõhutud ja autost ei olnud kadunud mitte ühtegi asja.

Varguse (ärandamise või omavolilise kasutamise) kriminaalmenetlus jätkub.

Politsei tänab!

Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna Võru menetlusgrupi uurijal Kadri Jõgeval on hea meel, et inimesed märkavad enda ümber toimuvat ja oskavad kahtlastest sündmustest politseid informeerida.

Kindlustuse nägemus

Erki Muru PZU Kindlustuse AB „Lietuvos draudimas” Eesti filiaali kindlustusuurija kontrolli ja ennetusosakonnast ütles, et vargad on ülinutikad, kuid eelkõige peavad oma vara hoidmisel olema hoolikad ka omanikud. Ta kiidab meie politseid, kes on suutnud autovargusi ohjata. „Lätis on vargusi palju rohkem,” rõhutab Muru.

Umbes aasta aega tagasi näidati Läti politsei videot, kus autovarastest pätid on supermarketis kassajärjekorras ja seistakse varastada kavatsetava autoomaniku kõrvale (taha) järjekorda ning võimendiga kopeeritakse taskus oleva nutivõtme kood ja edastatakse parklasse, kus teine varas istub järjekorras oleva autoomaniku autosse ning sõidab minema. Esimene mees (kopeerija) ostab lihtsalt pudeli mineraalvett, maksab kaasas arve ja astub poest välja ning paneb sigareti põlema nagu õige mees.

Erki Muru sõnul saab uuemate autode võtmeid kopeerida ka läbi esikuukse ja akna kaudu.

„Nutivõtit on ohutu hoida kas fooliumi sees või külmkapis,” ütleb Erki Muru.

Moodsat autot on lihtsam ärandada kui tavavõtmega käivitatavat Zigulid. Võtme mõte selle tavapärases tähenduses on kadunud. Nutivõtmete kopeerimisseadmed maksavad mustal turul või internetis umbes 10 000 eurot.

Võrus toimus niinimetatud nutivargus mõned aastad tagasi ühes Tallinna maantee tanklas. Vargad on huvitatud eelkõige autodest, mille hind on 50 000 ja rohkem. Reka varguse puhul on tegu juba mitmesaja tuhande euroga.

Autovargused Lõuna- ja Kagu-Eestis?

Kagu poltseijaoskonna juhtivuurija Andres Kirsing teatas, et tänavu on Lõuna prefektuuris registreeritud kokku 58 sõidukivargust ja omavolilist kasutamist, mis on samas suurusjärgus eelmise aasta sama perioodiga. Kagu politseijaoskonna territooriumil on registreeritud neist 24, mis on samuti võrreldav eelmise aasta statistikaga. Juhtumitest 18 puhul oli objektiks sõiduauto, nelja puhul roller ning lisaks varastati üks ATV ja üks haagis koos veesõidukiga. Sel aastal Kagu jaoskonna territooriumilt ärandatud sõidukitest 19 on praeguseks leitud, viie masina asukoht on seni teadmata.

Üleüldiselt on aastast aastasse sõidukivarguste ja nende omavoliliste kasutamiste arv järjepidevalt vähenenud. Kui näiteks 2005. aastal registreeriti 1528 sõidukivargust ja nende omavolilist kasutamist, siis kümme aastat hiljem oli see arv pea kolmekordselt langenud –

Tänapäeval kaovad autod eelkõige kas omavahelise tüli käigus või siis emotsioonide ajel ja lihtsalt nalja pärast. Sõidukist on suur oht ilma jääda ka neil, kes jätavad sõidukile süütevõtme ette. Politseini jõuavad väga üksikud juhtumid, mille käekiri viitab professionaalsele, autovargustele spetsialiseerunud kurjategijale. Paljude juhtumite taga on siiski inimestevahelised omandivaidlused või omavolilised kasutamised, kus näiteks lõbusõidu eesmärgil võetakse auto, mis veidi hiljem omanikule tagastatakse või kuskile vedelema jäetakse.

Sõidukivargust aitab ennekõike ennetada selle lukustamine ja võtmete eest äravõtmine, lisaks ka sellele paigutatud signalisatsioon, võimalusel tuleks sõiduk jätta valvega parklasse. Selleks, et raskendada varaste tööd, tuleks autovõtmed kodus käe- ja silmaulatusest ära panna. Kindlasti ei tohi neid jätta esikusse, välisukse või akende lähedusse nähtavale kohale.

Autosse sisse pääseda on võimalik niikuinii, kõige lihtsam on aken katki lüüa. Oluline on pigem lisavahenditega takistada auto käivitamist võõraste poolt. Selleks on kõige olulisem paigaldada autole ükskõik millised täiendavad ja ebastandardsed lisatõkked. Tehases paigaldatud seadmed on masstoodangule omaselt standardsed lahendused. See tähendab, et varas teab ja tunneb potentsiaalseid turvaauke ning tal on juba olemas vajalikud vahendid nende murdmiseks. Seepärast on oluline tekitada üllatusmoment, sest kui kurjategija vahendid ootamatult ei toimi, võtab lahtimuukimine kauem aega. Nii on suurem tõenäosus, et ta jätab töö pooleli ja varastada kavatsetava asja alles.