Võru staažikaimal pandimajal täitub kevadel 23 tegevusaastat

Heikki Neering on Võru linnas pandimaja pidanud juba üle paarikümne aasta. Huvitav fakt on see, et kolimist ette tulnud vaid korra. Väga pikka aega asus Neeringu pandimaja Võrus Jüri tänaval Hermese külalistemajaga samas hoones. Kolida tuli paaril korral ühest ruumist teise. Praegu asub Võru staažikaim pandimaja Vilja tänaval, Heikki Neeringu elumaja esimesel korrusel. 23 aastat on väga pikk aeg, mille jooksul muutub nii mõndagi. „Vähem on neid kliente, kes panditud asju tagasi ei osta,” märgib Neering. Üheks kõige olulisemaks muutuseks võrreldes pandimaja algusaegadega peab Neering seda, et Vene aja lõpul ning Eesti aja alguses toodi pandimajja igasuguseid asju, näiteks tehnikat, muusikariistu ja maale, kulda oli tollal palju vähem. „Varem moodustas kuld ühe protsendi kõigist esemetest. Nüüd on asi vastupidi: kulda on  piltlikult öeldes 99 protsenti ning muud kraami vaid üks protsent,” räägib Heikki Neering. Kuldehted sobivad Neeringu sõnul ka müügiks. Palju on neid, kes tulevadki pandimajja ehteostu sooviga. Pandimajast saab kuldehte umbes kolm korda odavamalt kui poest ning müüki lähevad ainult väga korralikud ehted. Kandmisjälgedega või lõhutud esemed müüakse Neeringu sõnul toormeks.

Neering räägib, et väga spetsiifilisi asju pandimajas vastu ei võeta. Näiteks üsna palju pakutakse maamõõduriistu.

Kuperjanovi jalaväepataljoni kaitseväelased meenutasid Tartus Raadi kalmistul väejuht leitnant Julius Kuperjanovit, kelle surmast möödub täna, Tartu rahu aastapäeval 97. aastat.

„Julius Kuperjanovi elu jäi lühikeseks, kuid seda olulisem on ajalooline pärand, mille ta jõudis endast jätta,“ ütles Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Hando Tõevere. „Ta võitles vabaduse eest, mida väejuht ise paraku ei näinud. Seda sümboolsem on fakt, et täpselt aasta pärast tema surma kirjutati alla Tartu rahuleppele, mis kinnitas, et see võitlus polnud asjata, vaid andis vabaduse saavutamisel suure panuse.“