. 
Esmaspäeval algab üldhariduskoolides sügisene koolivaheaeg, mis annab hea võimaluse aeg maha võtta ja teenitud puhkust nautida. Sealjuures ei tasu aga unustada ettevaatusabinõusid koroonaviiruse leviku takistamiseks.
„Meie koolid on teinud väga head tööd turvalise koolielu tagamisel, nüüd on käes aeg hinge tõmmata,“ sõnas haridus- ja teadusminister Mailis Reps. „Oleme suutnud ühiste jõupingutustega viiruse leviku kontrolli all hoida ning saanud jätkata võimalikult paljus tavapärast elu. Et see nii jääks, tuleb ka koolivaheajal säilitada ettevaatlikkus,“ lisas ta.
Kutsume kõiki üles veetma seekord vaheaja Eestis. Välisreisid soovitame lükata koroonaviiruse leviku tõttu edasi – paljudes riikides kasvab nakatumiste hulk jõudsas tempos, samuti võivad reisisihtkohtades kehtida erinevad piirangud ning arstiabi ei pruugi olla alati hästi kättesaadav. Kui reisimine on vältimatu, tuleb arvestada võimaliku isolatsioonikohustusega.
Noortekeskused, huviringid ja laagrikorraldajad on juba vaheajaks valmistunud ning pidanud seejuures silmas ka koroonaviiruse leviku takistamiseks vajalikke ohutusnõudeid. Vaheaja sisustamiseks leiab mõtteid näiteks veebilehelt puhkaeestis.ee. Põnevat avastamist vabas õhus pakuvad kodukoha matka- ja terviserajad.
Ka koolivaheajal soovitame üritusi korraldada hajutatult ja väiksemates rühmades. Kontaktide vähendamiseks soovitame asutuste vahelised, piirkondlikud ja üleriigilised üritused korraldada eelkõige virtuaalselt.
Näeme, et haigus on liikumas noorematelt inimestelt vanematele, kes põevad COVID-19 raskemalt ja vajavad sagedamini haiglaravi. Seega ei tohiks minna näiteks pärast rahvarohketel üritustel käimist vanavanematele külla.
Hoiame ennast ja oma lähedasi! Ka koolivaheajal tuleb haigena kodus püsida, hoolitseda kätehügieeni eest ning rahvarohketes siseruumides ja ühistranspordis on soovitatav kanda maski.
Erilist tähelepanu vajab vaimne tervis. Palju kasulikku leiab portaalist Peaasi. Peaasja eestvedamisel on käimas kampaania #püsimekoos, mis kutsub kõiki inimesi vaimse tervise kuu jooksul üksteisele vähemalt 15 minutit päevas vahetut tähelepanu jagama. Väljakutse võib seisneda rääkimises, koos sportimises, loodusesse või jalutama minemises ja muus meelepärases omavahelise suhtluse elemendiga tegevuses.
Noortele on teejuhiks infoportaal Teeviit, kust leiab nii eesti- kui venekeelseid noortele suunatud teemapüstitusi kui mõtteid vaheaja sisustamiseks. Oktoobris pühendub ka Teeviit just vaimse tervise eest hoolitsemise temaatikale.
Kõige ajakohasemat infot COVID-19 haiguse kohta saab endiselt Terviseameti kodulehelt ja valitsusveebist kriis.ee. Haridusavaldkonda puudutavatele küsimustele leiab vastuseid ka Haridus- ja Teadusministeeriumi veebist.
Rahvastikuminister Riina Solmani sõnul on tänavu ära jäänud nii koroona tõttu edasilükatud abielusid kui ka lahutusi.
„Selle aasta üheksa kuuga on sõlmitud üle 300 abielu vähem kui aasta varem sel perioodil. Samas on ka lahutatud 100 abielu vähem kui eelmise aasta esimese üheksa kuuga. Kuigi viimastel aastatel lahutataksegi järjest vähem abielusid, saab siiski öelda, et oma roll on olnud ka koroonakriisist tingitud eriolukorral.
Nimelt paistab, et eriolukorra tõttu edasilükatud perekonnasündmusel on väiksem tõenäosus üldse toimuda. Abielu puhul on see mõistetav, aga üllatav on, et ära jäi ka märkimisväärne arv lahutusi.
Loodan, et sel aastal koroonakriisist häiritud pulmaplaanid saavad siiski teoks järgnevatel aastatel,“ ütles Solman. „Loodan ka, et koroonakriis ja sellega seotud töötuse kasv ei löö uppi noorte perelisa saamise plaane. Olen valitsusele esitamas seadusemuudatust, mis aitab töötuks jäänud lapsevanematel säilitada vanemahüvitis varasema palga suuruses ja tagab turvatunde järgnevateks aastateks. Muudatuse eesmärgiks on, et noored pered ei kannataks koroonakriisi tõttu veel aastaid ega tunneks vajadust koondamiste tõttu lapse saamist edasi lükata.“
Eelmisel kuul sõlmiti 499 abielu, neist 57 notarite ja 30 vaimulike poolt. Lahutati 272 abielu, neist 47 notarite poolt. Septembris registreeriti 1280 surma.
Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andmetel registreerisid perekonnaseisuasutused septembris kokku 1209 sündi, neist 558 tütarlast ja 651 poisslast.
Kaksikuid registreeriti 17 paari, neist kuus paari poisse, neli paari tüdrukuid ja seitse segapaari. Tallinnas registreeriti 412 sündi, Harjumaal 172, Hiiumaal seitse, Ida-Virumaal 89, Jõgevamaal 28, Järvamaal 21, Läänemaal 23, Lääne-Virumaal 65, Põlvamaal 18, Pärnumaal 60, Raplamaal 23, Saaremaal 28, Tartumaal 173, Valgamaal 20, Viljandimaal 43 ja Võrumaal 27 lapse sünd.
Septembris olid populaarsemad tüdrukute eesnimed Olivia (10), Mia, Saara, (9), Adeele, Alisa, Emma ja Sofia (6). Poistele pandi enim nimeks Robin (9), Aleksandr, Karl, Kristofer, Sebastian (8) ja Robert (7).
Uus nimi anti 155 inimesele, neist eesnimi 45, perekonnanimi 93 ning ees- ja perekonnanimi 17 inimesele. Nimevahetajate hulgas oli 99 naist ja 56 meest.
„Nimi ja selle muutmine on väga isiklik ja sageli emotsionaalne teema. Sel nädalal valitsusele esitatud uus nimeseaduse eelnõu tõi nime temaatika jälle rohkem inimeste teadvusesse. Statistikast näeme aga, et enamik inimesi oma elus nime muutmisega siiski kokku ei puutu. Pigem näeme abiellumise, abielu lahutuse või sünniga seotud nime võtmist. Nime muutmine on seaduse mõttes aga palju erandlikum küsimus ning seda ringi, kes uue seaduse vaates nime muuta võivad, nüüd laiendatakse,“ ütles Solman.
Eelmisel aastal samal ajal registreeriti 1226 sündi, 1177 surma, 575 abielu, 234 abielulahutust ja 134 inimesele anti uus nimi.
Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakond peab arvestust registreeritud perekonnaseisukannete üle. Sündimuskäitumine on pikaajaline protsess, mida ei mõjuta kuulised kõikumised. Rahvastikustatistikat ja demograafilise olukorra muutumist kommenteerib rahvastiku- ja perepoliitika osakond.
Lehekülg 1062 / 1950
