. 
Esmaspäeval töötushüvitise arutelul osalenud huvipooltest nii mõnigi leidis, et tulevikus võiks hüvitist saada ka vabatahtliku töötuse korral.
Arutelul osalenud sotsiaalpartnerite, jagamismajanduse organisatsioonide, maksumaksjate ning riigiasutuste esindajad arutasid sotsiaalministeeriumi ettepanekuid töötushüvitiste süsteemi muutmiseks, et see vastaks paremini tänase tööturu vajadustele.
Sotsiaalministeeriumi töövaldkonna asekantsler Sten Andreas Ehrlich tundis heameelt, et olulised tööturu osapooled ning jagamismajanduse esindajad on mõistnud vajadust kaasajastada kehtivat töötushüvitiste süsteemi ning andnud sisulist tagasisidet sotsiaalministeeriumi pakutud lahendusvariantidele. "Olgu selleks siis vabatahtliku töötuse korral hüvitise maksmine, erinevad meetmed töötute vaesuse vähendamiseks, tööampsude tegemise lubamine töötushüvitise saamise ajal või hüvitiste maksmine sõltuvalt majandustsüklist. Tänase arutelu tulemusena on võimalik kokku panna konkreetsed ettepanekud, mille põhjal saaksime hakata välja töötama vastavat seaduseelnõu,“ sõnas Ehrlich.
Töötukassa juhatuse esimehe Meelis Paaveli sõnul on töötushüvitiste süsteemi muutmist kaua oodatud, kuna senine süsteem ei vasta enam ammu muutunud tööturu olukorrale. „Töötuskindlustushüvitise maksmine peaks hoidma ära töötu langemise vaesusesse. Praegune süsteem toetab seda vaid osaliselt. Küsimus on selles, kuidas laiendada töötuskindlustushüvitise saajate ringi ning millistel tingimustel võiks lubada lühiajalist töötamist. Ka teiste riikide kogemus näitab, et see toetab inimeste naasmist tööturule. Vabatahtliku töötuse korral tuleks maksta samuti hüvitist, kuid arutamist vajab, millistel tingimustel see peaks toimuma.“
Ametiühingute jaoks on oluline, et muudatustega inimese olukord tööturul paraneks. Eesti Ametiühingute Keskliidu juht Peep Peterson märkis et töötushüvitiste süsteem peaks arvestama rohkem muutunud töösuhetega, nii, et klassikalises töösuhtes olevad inimesed ei peaks maksma kinni nende hüvitist, kes on hõivatud mõnes töövormis, mis töötuskindlustussüsteemi ei panusta. "Peame õigeks hüvitise maksmist ka vabatahtliku töötuse korral, kuid selle tingimused vajavad edaspidi täpsustamist. Samuti tuleks lubada ajutist töötamist töötuks olemise ajal ilma, et ei katkeks hüvitise maksmise periood. Samuti võiks olla lubatud osaline töötus: kui inimene on kaotanud oma põhisissetuleku, aga ta on näiteks korteriühistu esimees ning saab selle ees sümboolset tasu, võiks tal olla siiski õigus töötushüvitisele,“ ütles Peterson.
Tööandjad toetavad pigem meetmeid, mis toetavad inimese püsimise Eesti tööturul. „Selleks, et töötuskindlustussüsteem toetaks töötute majanduslikku toimetulekut ja majanduse konkurentsivõimet, tuleks meie hinnangul tagada, et süsteemis säiliksid kindlustuspõhimõte ja stiimulid tööturul püsimiseks. Töötuskindlustussüsteem peaks toetama kiirelt hõivesse naasmist. Suhtelise vaesuse risk kasvab iga tööturult eemal oldud päevaga,“ sõnas Eesti Tööandjate Keskliidu juht Arto Aas.
Jagamismajanduse liidu liikmete jaoks on kindlasti oluline teema platvormi töö lubamine töötushüvitise saamise ajal. „Toetame ettepanekut, et inimene saaks töötuse ajal mõne platvormi vahendusel tööampse teha. Seda näiteks transpordi, kulleri või isegi sotsiaalhoolekande teenuseid pakkudes. Leiame, et paindlikkus, mis innustab inimesi tööjõuturule naasma kasutades jagamismajanduse tehnilisi platvorme oleks kasulik nii töötutele kui ühiskonnale laiemalt. Hetkel kehtiv süsteem pigem takistab töötutel neid võimalusi kasutada,“ sõnas Eesti Jagamismajanduse Liidu juhatuse liige Keiu Roosimägi.
Arutelus pooldati hüvitiste maksmist vabatahtlikult töölt lahkumise korral, kuid leiti, et arutamist vajab hüvitise maksmise kestus ja selle suurus. Üldist toetust leidis ka mõte, et töötushüvitise saamise ajal võiks olla lubatud teha tööd väikeses mahus, näiteks ka platvormide vahendusel. Samuti jõuti arusaamale, et üldiselt ei ole mõistlik maksustada töötavaid vanaduspensionäre, küll aga leidsid paljud tagasisidet andnud organisatsioonid, et töötuskindlustusmakset tuleks maksta töötasult, palgalt ning ettevõtlustulult, et oleks võimalik nende kindlustatute ringi laiendada, kes töötuse korral võiksid saada hüvitist.
Huvirühmadelt saadud tagasiside tulemused on plaanis esitada sotsiaalkindlustusreformi valitsuskomisjonile aprillis, kes annab edasised suunised seaduseelnõu väljatöötamiseks. Valitsuskomisjoni töö lihtsustamiseks moodustatakse juhtrühm, mis töötab läbi lahendusvariandid ja mõjud detailides. Kõige varem võivad muudatused töötuskindlustushüvitiste süsteemis jõustuda 2022. aastal.
Julianus Inkasso andmeil on 2020. aasta veebruari seisuga Eesti eraisikutel teada vähemalt 234 085 aktiivset maksehäiret kogusummas 223,7 miljonit eurot.
Selle hulka ei ole arvestatud parkimistrahve ja prügiveo arveid, mis ei näita otseselt maksevõimet. Keskmine maksehäirete suurus ühe isiku kohta on tõusnud 2214 euroni, 2017. aastal oli selleks 1600 eurot, teatas Julianus.
49,4 protsendil võlglastest on rohkem kui üks aktiivne maksehäire, seejuures 12 protsendil võlglastest on viis või rohkem aktiivset maksehäiret.
Seejuures on viie või enama võlgnevusega isikute osakaal kolme aastaga kasvanud 6,1 protsendilt 11,9 protsendini, samas on nende keskmine võlasumma püsinud ligikaudu samal tasemel ehk 6800 euro lähedal.
Ligi 1,3 protsendil võlgnikest on 10 või rohkem aktiivset maksehäiret, keskmise võlgnevuse kogusumma on seejuures ligi 10 900 eurot.
Kuni 25-aastaste võlgnike arv on aga märkimisväärselt langenud – kui 2017. aastal moodustasid nad 14,2 protsenti kõigist võlgnikest, siis praegu 4,2 protsenti.
Samuti on kahanenud nende noorte inimeste osakaal, kellel on ainult üks aktiivne maksehäire. Kui 2017. aastal oli selliseid noori ligikaudu 80 protsenti, siis praegu on see näitaja 53 protsenti.
Kõige nooremate ja kõige vanemate isikute grupis on keskmine võlgnevuse summa märgatavalt madalam kui teistes vanusegruppides.
2019. aasta seisuga oli Eesti rahvaarv 1,32 miljonit inimest, kellest 47 protsenti on mehed ja 53 protsenti naised. Samas võlglaste hulgas on 63 protsenti mehi ja 37 protsenti naisi. Meessoost võlgniku keskmine võlgade kogusumma on 2408 eurot, naistel 1883 eurot.
Üldiselt vastab elanike osakaal maakonnas sellele, kui suure osa kõikidest võlgnikest ja võlgnevuste kogusummast antud maakonna elanikud moodustavad. Positiivselt paistab silma Saaremaa, kus on 2,4 protsenti Eesti elanikkonnast, samas ainult 1,6 protsenti võlgnikest ning 1,4 protsenti koguvõlgnevusest.
"Võib väita, et Eesti inimesed ei ole kunagi varem nii hästi elanud kui täna. Seda kinnitavad nii keskmise palga väga kiire kasvutempo, hoiuste suured mahud kui ka ülimadal töötuse määr. Seega tänased võlgnikud on võlgu peamiselt isikust endast tulenevatest põhjustest. See raskendab võlgade edukat sissenõudmist," märkis Julianus Inkasso.
Ligikaudu 60 protsendil juhtudest on võlamenetluse alustamisel isikul juba aktiivne maksehäire olemas, mis viitab Julianus Inkasso teatel sellele, et ei kontrollita piisavalt isikute tausta.
Andmed põhinevad Julianus Inkasso ja taust.ee maksehäireregistri andmetel.
Lehekülg 1290 / 1948
