EESTI ELU
Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk tänavu kolmandas kvartalis 1812 eurot ehk 10,4 protsenti kõrgem kui eelmisel aastal samal ajal.
Mediaanpalk oli kolmandas kvartalis 1500 eurot ehk 11,2 protsent suurem võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga.
Statistikaameti analüütik Liina Kuusik selgitas, et tegevusalade lõikes oli keskmine brutokuupalk kolmandas kvartalis kõrgeim info ja side vallas 3222 euroga, finants- ja kindlustustegevuse sektoris 2813 euroga ning energeetika tegevusalal 2376 euroga. Madalaim keskmine palk oli aga majutuses ja toitlustuses 1197 euroga, muude steenindavates tegevustes 1202 euroga ja kinnisvaraalases tegevuses 1265 euroga. Enim kasvas keskmine brutokuupalk hariduses, kus kasv oli 18,2 protsenti, ning tervishoiu ja sotsiaalhoolekande vallas, kus palk kerkis 14,9 protsenti.
Kõrgeim brutokuupalk oli Harjumaal 2040 euroga ja Tartu maakonnas 1790 euroga, madalaim aga Valgamaal, kus see oli 1336 eurot, ja Saare maakonnas 1393 euroga. Kõige rohkem tõusid palgad võrreldes aastataguse ajaga Ida-Virumaal, kus kasv oli 11,8 protsnti, ja Valga maakonnas, kus kasv oli 11,5 protsenti. Võrreldes eelmise aastaga jäi palgatõus kõige tagasihoidlikumaks Raplamaal ja Lääne maakonnas, kus see oli 8,6 protsenti.
Mediaanpalk ehk palganäitaja, millest väiksemat ja suuremat palka teenib võrdselt sama palju inimesi, oli 2023. aasta kolmandas kvartalis 1500 eurot. Kõrgeim mediaanpalk oli info ja side vallas 2728 euroga ning finants- ja kindlustustegevuses 2353 euroga. Madalaim mediaanpalk oli kinnisvaraalase ja muude teenindavate tegevuste tegevusaladel, kus see oli vastavalt 893 ja 962 eurot.
Alates 2023. aasta esimesest kvartalist kasutab statistikaamet keskmise palga avaldamiseks maksu- ja tolliameti töötamise registri ning tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide andmeid. Kaasatud on nii töölepingu, avaliku teenistuse seaduse kui ka teenistuslepingu alusel töötavad inimesed.
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. Puude raskusastme tuvastamise taotluse esitamine muutus lihtsamaks ">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.Alates novembrist saab sotsiaalkindlustusameti iseteeninduskeskkonnas esitada lapse ja vanaduspensioniealise puude raskusastme tuvastamise taotlusi, ühtlasi kihtsustus taotluse täitmine.
Sotsiaalkindlustusameti ekspertiisi ja abivahendite talituse nõuniku Kalev Härki sõnul on puuetega inimesed juhtinud tähelepanu kaasaegse iseteeninduslahenduse puudumisele ja soovinud, et taotluste esitamine oleks võimalikult lihtne ja mugav. „Nüüdsest on taotlused juba eeltäidetud meile teada olevate andmetega inimese kohta.“
- Kevadine koolivaheaeg nihkub nädala võrra varasemaks
- Analüüs: terviseametil nappis koroonakriisis praktikat
- Eesti Pank: probleemsed laenud muutuvad pisut suuremaks mureks
- Transpordiamet: saabuv lumetorm muudab teeolud kõikjal keeruliseks
- Jõuluostlemist kasutavad ära ka petturid
- Kallas: täiendava maksutõusu asemel võivad tulla kärped
- Lähikuudel avaneb 10 miljoni eurone küttekolde uuendamise toetusvoor
- Küttepuidu hind kukkus septembris aastaga 45 protsenti
- Töötute arv kasvas III kvartalis aastaga 14 200 võrra
- Riigikogu oli universaalteenuse klientide börsipaketile viimise vastu
- Oktoobris sündis Eestis 980 last
- Puidutööstus Barrus kasvatas mullu käivet kolmandiku võrra
- Uus laenumeede aitab põllumeestel leevendada ilmakahjusid
- Populaarseim peaministrikandidaat on Urmas Reinsalu
- Koolijuhtide lepingud muutuvad edaspidi tähtajaliseks
- Pooled inimesed on oma töökoha tuleviku suhtes ebakindlad
- Mullu absoluutses vaesuses elavate inimeste arv kasvas
- Kohtutäiturite ühendust juhib nende trahvitud ametikaaslane
- Ministeerium kordab taas: õpetajate streigiks pole õiguslikku alust
- Esimeste haiguspäevade hüvitise puudumine soodustab nakatumist
- Võru paneb enamuse Nursipalu valurahast tähtajalisele hoiusele
- Reformierakonna juhatusse kandideerib 35 inimest
- Eesti Laul 2024 poolfinalistid on selgunud
- Kohtutäiturid kardavad oma sissetulekute vähenemist
- Praegusel kujul ei soodusta sõidukimaks gaasi tarbimist
- Prognoos: enne novembri teist poolt pakast oodata ei ole
- Nimelised @eesti.ee lõpuga e-posti aadressid on nüüdsest suletud
- Õiguskantsler: laps ei tohi koolibussi liiga kaua oodata
- Liit: korteriomanik ei või omavoliliselt kütteliiki muuta
- Võrumaa Arenduskeskuse uus nõukogu esimees on Raul Kudre
- Peatne käibemaksu tõus paneb inimesi säästma
- Riik maksis omavalitsustele 1,35 miljoni euro eest häiringutasusid
- Riigikogu juhatus hakkab vaagima kuluhüvitiste teemat
- Eksperdid soovitvad jätkata riskirühmade vaktsineerimist COVID-i vastu
- Noorte stressi peamine põhjus on õppimisega seotud probleemid
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. Metsakaitsjad saavutasid olulise kohtuvõidu">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.Rahvusvahelise kaitse all olevaid Eesti metsi ei saa enam automaatselt paljaks raiuda, selgus riigikohtu määrusega jõustunud kohtuotsusest, kirjutab Postimees.
Keskkonnakaitseühingu Eesti Metsa Abiks (EMA) üks vedaja Helena Eenok on võiduga keskkonnaameti ja Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) üle rahul. «Natura 2000 aladel enam senisel * moel raiet teha ei saa,» sõnas ta.