PUUST JA PUNASEKS Võru linna keskväljak sulandub üheks Jüri ja Koidula tänavaga
LINNAPILT > Linna keskväljaku eelprojektis esitatud ja lõplikus projektlahenduses on mõningaid erinevusi. Muutused seisnevad põhiliselt selles, et linnamööbli konstruktiivse projekteerimise tõttu on muutunud selle kujundus, arv ja paiknemisasukohad väljakul. See aga ei tähenda, et eelprojekti ja reaalselt valmiva platsi väljanägemises oleks suuri erinevusi.
Siiani platsi eraldanud sõiduteelõik Koidula tänava ja Jüri tänava vahelisel osal muudetakse platsiga ühetasandiliseks ja kaetakse heleda graniitkiviga (vt pildil ala 1). Tartu ja Koidula tänava poolsed küljed jäävad sõiduteedest kõrgemale. Uusi tsõõrikujulisi valgusteid, mis hakkavad nendel tänavalõikudel asetsema, tuleb tunduvalt vähem (vt pildil ala 2). Peale selle istutatakse Koidula tänava poolsele lõigule Katariina kiriku taha uued puud (vt ala 3). Estonia laeval hukkunute mälestusmärk hakkab asuma kirikule lähemal puude all (vt ala 4).
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.
Tea, kas pargi hake küttearvele ka mõne sendi mõju avaldab ... . Või müüjal/ostjal, andjal/saajal tavatariif - soojatarbijale ei midagi.
Kui kogu see ala saab olema ühetasandiline, siis tekib õigustatud küsimus: kuhu pannakse need platsitäied vetevood? Sest paistab, et kivi läheb kortermajani välja, kuna kaks kõrgepinge kaablit on sinna maha märgitud - ega siis asjata mitte. Eskiis ka vihjas sellele. Tasapindade vahe on vähemalt pool meetrit, kui mitte rohkem. Ja vesi vastu mäge kuidagi ei voola. Õige vastus on - maja keldrisse, muidugi.
Katariina lomp ju valgus sinna omal ajal. Keskkütte vennad olid, oma pumbiga, üle päeva mulgu mann pumbimas, nagu mööda sõites näha oli. Seda udu, sadevete kollektorist, pole küll mõtet ajada, kuna Kooli tänaval
on näide elust enesest - mitu korda aastas loksub laine vastu kooli aeda. Vähe sellest, et sadevesi ära ei mahu, siis seegi mis klollektoris sees on, tuleb tagurpidi välja tagasi. Remonditudki tänavad on paduka ajal nagu Neeva või Emajõgi.
Et mitte ainult iriseda, siis vähemalt s...uvast/p.....avast/mölisevast/jagelevast/oma õigusi taga nõudvast hakiparvest saadi küll odavalt, ilma püssagi paugutamata, lahti. Asi seegi.
Kriitiline ja norija, nagu ma olen, siis tahaks teada, et miks töö ei käi? Töö seisab. Miks mees puhkab! Keegi ei puhka ega kõiguta niisama jalga! Juba nädal otsa pole tegevust näha. Hooga anti hagu küll aga ongi siis vaikne vaibumine jälle, nagu ikka. Tähtaeg tiksub. Kui plaanid on läbi mõeldud, siis ettenägematuid asjaolusid ei esine. Kõigile oli tead, mis seal ees ootab. Üllatusmoment puudub.
Tänavavalgustuse mastid lähevad kuhu? Äkki Petseri tn. lõigule endise keemia poe juurde, kus lindi lõikamisest, toosti tõstatamisest, pitsikese poeviina konsumeerimisest, Champagne manustamisest, preemiasummade kulutamisest, pidulauast tõusmisest, tublidest kõnedest saati, turritavad maa seest välja väga õnnetu moega mastikannud, kuhu pole tänase päevani valgustust külge tekkinud. Tegemata/lõpetamata töö! Kes vastutab? Varsti võib juhtuda et, kui juhuslikult kontrollima tullakse, küsitakse CO raha protsentidega tagasi. Seega, on tarvis väga ettevaatlikult demonteerida olemasolevad paigaldised ning asetada nemad sinna, kus neid juba pikisilmi odatasse. Või leitakse neilegi "panipaik" nagu allee ajaloolistele laternapostidele, et ootaksid paremaid aegu - vanametallis, arvata võib.
küll kiviplaat su pääkolu ka üles leiab, kui seal platsil end täis tõmbad, niisama päiksepiste saad või karussellilt kukud. seni pole linn suutnud Tamula rannas laste karusselligi õlitada, "käuäuäääuuuuks!", tuules kolisevad "linnamööblid" ja vareste kraaksatused üle tati&s!talärakaid täis lageda välja, tuul lükkab üksikut läti õllepurki mööda kivi, murtud puusadega vanaprouad oigamas jäites platsil,, uuh, küll hakkad tahtma puhurimeest kui moosekanti, kui tattnokad öösel seal driftivad!
Vana puu peabki maha võtma,et poleks inimestele ohtlik...
noor puu on elurõõmus ja täis positiivset energiat.
Õpilaste autod ei mahu juba praegu tänava äärde. Hoovis on vaid õpetajate autodele ruumi. Kirikuplats on samuti tööpäevadel suhteliselt täis pargitud. Nii, et täiesti õigustatud küsimus.
Aluspõhjana tuleb kasutada betooni, mitte liiva, ja ongi probleem lahendatud.
Koolil on oma parkla. Palju neid kohti siis vaja on?