Täna istutati Võru linna keskväljakule kuusepuu, millest kujuneb aastate jooksul linna jõulupuu.

Tegemist on hariliku kuusega, mis on hetkel ca 7 meetri kõrgune ning umbes paarkümmend aastat vana. „Jõgevamaalt Karukäpa puukoolist Võrru jõudnud kuusepuu on hetkel transpordist õrnalt räsitud ja kohanemist vajav. Aastatega kasvab puu ca 25 meetri kõrguseks ilusaks kaharaks puuks,“ kommenteeris linnavalitsuse haljastuse ja linnakujunduse spetsialist Anne Vahtla

Suurte puude ümberistutamisvalmidus saavutatakse puukoolis mitmekordsete ümberistutamiste tulemusena. „Sügis on parim istutusaeg, kuna puu on ennast juba puhkeseisundisse viinud ja kevadel saab ta uues keskkonnas jõudsasti kasvama hakata,“ sõnas Vahtla ning lisas, et esimesel kahel aastal toimub ainult puu kastmine, kujunduslõikusi hakatakse tegema alles paari aasta pärast.

Spetsialistide soovitusi arvestades sellel aastal kuusest veel linna jõulupuud ei saa. Vähemalt aasta peab laskma puul uues kasvukohas kohaneda enne kui teda võib elektrivalgustussüsteemidega koormata. „Puu vajab nüüd kõikide linnakodanike armastavat pilku ja hoolivat suhtumist,“ ütles Vahtla.

Kuusk on Võru linna sümbol (vapil kujutatud harilik kuusk kuldsel väljal kasvamas). Seetõttu otsustati Eestis kasvatatud puu kasuks.

Täna, 25. oktoobril tähistab oma 105. sünnipäeva endine õpetajanna Anna Rinne, keda käis tähtsa päeva puhul õnnitlemas ka Võru linnapea Anti Allas.

Kuidas on naisel hoolimata kõrgest east õnnestunud jääda rõõmsameelseks ja jutukaks, on ilmselt tänu huvile maailma vastu ja ristsõnade lahendamisele.  Mõistus on proual väga selge. Veel 80aastaselt ütles ta, et ristsõnad hoiavad tema mõistuse korras. Võru linna vanim kodanik hoiab end kõigi tegemistega kursis raadio ja televiisori kaudu, sest nägemine on jäänud proual kehvemaks. Ning tuleb välja, et talle meeldivad väga spordisaated.

„16. oktoobril lugesin veel lehest, et Võrus tuleb koolide kokkutulek. 20. oktoobril oli ajalehes kava, mida ma enam ei näinud, isegi luubiga mitte,” lisab Rinne.

105aastane Anna Rinne ütleb, et pikaealisuse saladust pole. „Olen lapsest saadik töötanud, elanud, õppinud, rõõmu ja kurbust tundnud,” alustab ta sõnadega.

Ja lisab siis, et talle on kogu aeg meeldinud töötada. „Elust tuleb rõõmu tunda ja tuleb osata tavalist elu elada,” sõnab ta südikalt.

Õpetajannana töötas ta poole oma elust, alustades tööd Tsolgo algkoolis. Hiljem aga kuni pensionipõlveni peamiselt Võru linna esimeses algkoolis. Oma kirjalugude kohta lisab veel Anna Rinne, et need on praeguseks kõik kirja saanud. „Enam ma ei kirjuta. Minu elulugu on kõik kirjas ja nendest tekstidest on väga paljud saadetud ka muuseumidesse,” sõnab ta Võrumaa Teatajale. Oma külalised saadab proua ära sõnadega: „Elu tuleb kiita, mitte laita. Laitus kedagi ei aita.”

Soovime veel kord õnne ka toimetuse poolt!