KÜÜDITAMINE • 25. märtsil möödus 67 aastat 1949. aasta märtsiküüditamisest, kui Võrumaalt viidi Siberi erinevatesse piirkondadesse 1654 süütut inimest, nende hulgas 458 alaealist. Selle päeva meenutuseks kogunes ligi 80 tollast küüditatut ja nende perekonnaliiget Võru raudteejaama juurde. Raudteejaama perroonile asetati leinaküünlad. Selle päeva tähtsust meile ja järeltulevatele põlvedele meenutasid ja pärjad asetasid Võru maavanem Andres Kõiv, abilinnapead Sixten Sild ja Kalev Ilves ning kaitseliidu Võrumaa maleva esindajad. Päevakohase kõne pidas Memento Võrumaa ühenduse juhatuse esimees Silver Sild. Lippude juures seisid auvalves kodutütarde, noorte kotkaste ja naiskodukaitse esindajad. Naiskodukaitse pakkus kohalviibijatele kuuma teed ja küpsiseid.

Võru raudteejaamast on küüdirongid teele läinud veel 1941., 1950., 1951. ja 1952. aastal. Siit küüditatute mälestuseks paigaldab Memento Võrumaa ühendus eeloleval suvel Võru raudteejaama kõrval asuvasse parki mälestusmärgi, mille kavandas skulptor Jaak Soans. Projekteerimistööd tegi võrulane Karmo Tõra. Mälestusmärgi püstitamiseks oodatakse kõigi võrumaalaste toetust. Oma annetuse saab teha Swedbanki arvelduskontole EE06 2200 2210 6316 2366.

Esmaspäeval algab maanteeameti korraldatav ennetuskampaania „Kui juhid, siis juhi“, mille eesmärk on liiklejatele teadvustada, kui ohtlikud on kõrvalised tegevused autoroolis.

„Kui juhid, siis juhi“ liiklusohutuskampaania raames korraldab amet koos politseiga 5. aprillil ka üleriigilise aktsioon "Mobiilivaba päev", teatas ameti pressiesindaja BNS-ile. Sel päeval kutsub maanteeamet kõiki liiklejaid üles andma lubadust liikluses telefoniga mitte tegeleda.

"Kampaania peamine sihtrühm on 25–34-aastased igapäevaselt autoga sõitvad mehed. 99 protsenti juhtidest vastab autoroolis kõnedele, kuid 71 protsenti roolikeerajatest kasutavad autoroolis mobiiltelefoni lisaks helistamisele ka pildistamiseks, tekstisõnumite saatmiseks või sotsiaalmeedias postituste lugemiseks," ütles maanteeameti ennetustöö osakonna juhataja Monika Heinrand. "Probleemi tõsidusele viitab ka asjaolu, et juhtimise ajal telefoniga tegelemise tõttu juhtub Eestis keskmiselt üle kahe liiklusõnnetuse päevas," lisas ta.

Heinrand märkis, et tegelik kõrvaliste tegevuste tõttu toimunud õnnetuste arv võib olla veelgi suurem, sest tavaliste plekimõlkimiste korral on pigem erand, et juht tunnistab õnnetuse põhjusena mobiiliga rääkimist. Lisaks on andmete kogumine mobiiltelefonide rollist liiklusõnnetustes kõikjal maailmas vähe levinud, seda ei tehta kuigi süstemaatiliselt ning sellekohaseid hinnanguid on antud vähesel määral.

Liiklusseaduse kohaselt on juhil keelatud tegeleda autoroolis toimingutega, mis võivad segada juhtimist või liiklusolude tajumist.

Maanteeameti pressiesindaja märkis, et autoroolis SMS-i kirjutades on inimese pilk järjest teelt eemal keskmiselt neli sekundit. Sõiduk läbib selle ajaga 90 km/h kiirusel umbes sada meetrit ning kiirusel 50 km/h umbes 60 meetrit. "Kui inimene räägib sõidu ajal mobiiltelefoniga siis muutub tema võime ümbritsevat teadvustada ja tunnetada nii nõrgaks, nagu ta oleks joonud kaks või kolm klaasi veini," lisas ta.

Eelmisel aastal maanteeameti tellitud küsitlusuuringust selgub, et tegelikult suudaksid väga paljud juhid sõidu ajal telefoniga rääkimisest loobuda, kuid põhjuseks, miks seda siiski tehakse, on surve olla alati kättesaadav ning halb emotsioon, kui jätta kõnele vastamata.