Kevad on päästjategi jaoks alanud ning iga päevaga sagenevad väljakutsed kulupõlengutele. Tulekahjude kustutamine looduses võtab päästjatelt igal kevadel palju aega ja jõudu ning nõnda viibib sageli reageerimine tõsisematele õnnetustele. Eelmisel kevad-suvisel perioodil käisid päästjad kustutamas kokku 1450 kulutulekahju! Juhime tähelepanu, et kulupõlengud saavad sageli alguse hooletust lõkkepõletamisest ning kutsume inimesi üles tuleohutusnõuete täitmisele. Meeldetuletuseks, et kulupõletamine on elanikele aastaringselt keelatud ja ka hooletusega põlengu tekitaja vastutab ohutusnõuete rikkumise ning õnnetuse tagajärgede eest. Lisaks kulutule leviku ohule metsa või hoonetele, hukkuvad madalas heinas elutsevad pisikesed loomad ja pesitsemist alustanud linnud.

Lõkkepõletamise ohutusnõuded:

1. Alla ühemeetrise läbimõõduga lõkke tegemisel peab lõkkekoht paiknema vähemalt 8 meetri kaugusel hoonetest või põlevmaterjali hoiukohast ning tuleohtlikul ajal vähemalt 10 meetri kaugusel metsast.
2. Üle ühe meetrise läbimõõduga tule tegemisel peab lõkke tegemise koht paiknema vähemalt 15 meetri kaugusel hoonetest või põlevmaterjali hoiukohast ja tuleohtlikul ajal vähemalt 20 meetri kaugusel metsast.
3. Tule leviku takistamiseks peab puhastama lõkkekoha ja grillimise koha vahetu ümbruse vähemalt 0,5 meetri ulatuses kuivanud taimestikust, oksadest ning muust põlevmaterjalist vältimaks selle süttimist lahtisest leegist, kõrgest temperatuurist ja sädemetest.
4. Kui lõkkekoha läheduses on hoone, põlevmaterjali hoiukoht, mets, kuivanud taimestik või turbapinnas, millele võivad tule tegemisel sädemed langeda, siis on tule tegemine lubatud tuule kiirusega alla 5,4 meetri sekundis. See on nõrk tuul, mis paneb puude peenemad oksad liikuma.
5. Lõkkekohas peab olema vähemalt üks tule kustutamiseks mõeldud  esmane tulekustutusvahend – veega täidetud  ämber, voolik või käsikustuti. Sõltuvalt lõkke või muu küttekoldevälise tule suurusest tuleb vajadusel kasutusele võtta täiendavad tulekustutusvahendeid.
6. Lõkke tegemisel või grillimisel peab tagama järelevalve. Pärast tule tegemist või grillimist lastakse põlemisjäägid täielikult ära põleda, kustutatakse need veega või summutatakse need liiva või muu sellisega.

Tuleohutusnõuete rikkumise eest, kui sellega kaasneb tulekahju või selle oht, näeb seadus ette süüdlasele karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühiku ehk  kuni 1200 eurot.

Seesami poolt läbi viidud reisiuuringu andmetel on reisimise puhul üheks suurimaks riskiks enda või pereliikme haigestumise tõttu ära jäänud või katkenud reis. Eriti selgelt mõjutab see lastega peresid, kes üha enam reisivad ning reisimise erinevaid riske kaaluma peavad.

46% uuringus osalenud lastega peredest usub, et reis võib enda või pereliikme haigestumise tõttu ära jääda, samas kui vallaliste ja lasteta reisijate arvates on selle riski tõenäosus vaid 28%. Kuidas aga käituda, kui mõni pereliige reisi ajal haigestub või õnnetusse satub ning olete sunnitud arstiabi otsima või sootuks reisi katkestama?

Reisikindlustuse tootejuht Jonatan Jõks selgitas, et kindlustuselt abi saamiseks on eelkõige oluline kõik toimunuga seotud dokumendid, tõendid, arved ja ostutšekid alles hoida.

„On arusaadav, et pereliikme haigestumise või õnnetuse korral keskendutakse eelkõige kannatanule ning paberimajandus tundub sel hetkel väheoluline, kuid reisimisel tasuks juba sisse harjutada tava, et kõiki dokumente tuleb alles hoida, et hiljem oleks juhtunut kindlustusele lihtne tõestada ning hüvitise saamist kiirendada,“ rääkis Jõks.

Perega reisides tuleb reisikindlustus vormistada kõikidele pereliikmetele ning jälgida, et kindlustuskaitsete summad oleks piisavalt suured. Reisides Euroopa piires tasuks enne reisi eesti.ee riigiportaalis vormistada Euroopa Ravikindlustuskaart, millega on õigus saada arstiabi EL territooriumil asuvates riiklikes meditsiiniasutustes, kuid tuleb silmas pidada, et ravikindlustuskaart ei kehti erakliinikutes, samuti tuleb ise tasuda haigla visiidi- ja voodipäevatasusid ning ravimite kulu

„Lastega reisides võiks juba enne reisi välja selgitada, kus asuvad reisisihtkohas olulisemad punktid, nagu näiteks arstiabi. Lisaks soovitame läbi lugeda, välja printida ning kaasa võtta kõik reisikindlustusega seotud dokumendid, et saaks kohe järele vaadata, kuidas kindlustusjuhtumi puhul käituda ning blankette vajadusel juba kohapeal täita,“ rääkis Jõks.

Käitumine reisi ajal õnnetusjuhtumi või haiguse korral:

1. Õnnetusjuhtumi tagajärjel või haiguse korral pöörduge kiiresti arsti poole ning küsige diagnoosiga tõend.
2. Toimige arsti ettekirjutuste kohaselt.
3. Makstes ravimite, arstivisiitide jms eest, hoidke alles kõik makset tõendavad originaaldokumendid.
4. Kui olete langenud kuriteo ohvriks, pöörduge kohalikku politseisse ja paluge vormistada protokoll.
5. Eestisse naastes saatke kindlustusse reisikindlustuse hüvitistaotlus ja muud vajalikud dokumendid vähemalt ühe kuu jooksul.

Reisi ajal tehtud ravikulude hüvitamiseks esitage:

1. reisikindlustuse hüvitistaotlus;
2. reisi ajal kehtinud poliisi koopia;
3. juhtumit tõendav dokument (arsti tõend, millel on märgitud diagnoos, esmane visiit ja ravi aeg);
4. kulutusi tõendavad dokumendid (originaalarved ravikulude, transpordi ja ravimite ostmise kohta).