KALEVI ALT VÄLJA, 2. > 26. veebruaril ütles terviseameti direktor, et olukord koroonarindel on ülikriitiline. Haiglad asuvad kärpima plaanilist ravi. Selle kõrval arutati vihakõne teemat, mis tundus olevat tähtsam kui koroonakuristiku serval olek. Vaktsiinilaod on tühjad. Europarlamendi saadik Yana Toom vahendas olukorda, kus Euroopa Liidus peetakse vaktsiiniläbirääkimisi suletud uste taga ja rahanumbridki on salajased. Samas Inglismaa saab vaktsiine. Kas koroona Eesti sünnipäeval (27. veebruar 2020) on alanud vaktsiinisõda? Mullu kevadel käis maskisõda? Märtsis järgneb rikkumistele trahv!

Veebruar 2021 – must kuu

Veebruari esimene pool oli lumivalge ja pakaseline, aasta lühima kuu lõpupoole võttis sula lume ja tegi maa mustas. Peale selle tulid koroonarindelt mustad rekordid. Nakatunute arv ületas tuhande piiri ja asus kiiresti rühkima paari tuhande poole.

Riigi sünnipäeval tiksus Paides 101 metronoomi!? Metronoomid pidid olema 101 tiksuvat riigikogulast. Presidendi esinemist tühjale saalile võrreldi aastatetaguse olukorraga, kui üks minister pidi kummardama presidendist tühjaks jäänud kohale riigikogus. Oli ka neid, kes ütlesid välja, et riigi sünnipäeval võiks olla kaks kontserti. Üks kõrgkultuuri tarbijatele ja teine lihtrahvale. Sellega jõuti taas kahe Eesti juurde.

Eesti trump

President Lennart Meri ütles riigi 82. sünnipäeval, et võtame end kokku ja selle asemel, et Tänassilma jõgi Piritale ja Munamägi Toompeale tuua, arendame riiki laiuti. See on meie trump.

Riik kolib maalt ära, ütles Toomas Hendrik Ilves EV 89. sünnipäeval. Ma tahan, et valija teaks: ta saab selle, mida valib. Valitsemise tarkus ja keerukus on suurem mistahes hüüdlausest või lubadusest. Valides hüüdlause, saab valija vastu poliitika, mis hakkab valitsemise asemel taas järgmisteks valimisteks raha koguma.

Ämbrisse astumine

Eesti riigi 80. aastapäeval ütles Lennart Meri, et ämbrisse astumine, skandaal, katastroof, sügav hämming ning „au ja väärikuse” kaitsmine kohtus on Eesti Vabariigi kodaniku igapäevane lugemisvara. Rahval on õigus küsida: kas see ongi Eesti Vabariik? Ei, mu kallis rahvas, see ei ole Eesti Vabariik. See on Eesti Vabariigi vaht, mille riisume kulbiga kokku ja heidame solgiämbrisse.

Neid, aastaid tagasi välja öeldud mõtteid pani kalevi alt välja otsima praegune olukord, mis meenutab Lennart Meri aega üle paarkümne aasta tagasi.

Eestimaalastel on õigus küsida: miks me pole solgiämbripoliitikast kaugemale jõudnudki? Või oleme? Arutame, et kas sobib kunstiteose alla kirjutada „Neegri pea”, või kas „Läti Henriku kroonika” tuleks ümber nimetada lihtsalt „Henriku kroonikaks”? Riigi sünnipäeval häbi tundmata riietusega eputada soovime küll?

Rusuv üksildus

Mitmes rikkas riigis  on tekitatud üksilduse ministri koht. Inglismaal on selline minister olemas juba alates 2018. aastast. Jaapanis alates veebruasrist 2021. Üksilduse rusuvat survet on meilgi, kui läheneda probleemile enesetappude poole pealt. Alaealiste enesetappude hüppeline kasv on õudust tekitav lastevanematele, õdedele-vendadele, koolikaaslastele, vanavanematele …

WiFi kinni, kaubanduskeskused lahti

On naiivne arvata, et e-Eestis piisab, kui kaubanduskeskustes keerata kinni internet. See oleks nagu kümmekond aastat tagasi jaanuaris ütles Mart Laar, et mul sai Facebooki ruum täis!?

Küll on tõsi taga, et koroonaviiruse levikut tuleb võtta sedavõrd tõsiselt, et peab hakkama trahvima. Kui möödunud aastal oli koroonasurmasid 229, siis tänavu kahe esimese kuuga üle kahe korra rohkem.

Ilmataadi kingitus riigi sünnipäevaks

23. veebruaril oli libeduse tõttu Eestis 275 liikluõnnetust, mis on tosin avariid tunnis ja üks avarii (plekimõlkimine) iga viie minuti tagant. Kole lugu!

Naljahambad leidsid, et kuigi ametnikud tellisid Eestimaale Saharast liivatolmu, polnud sellest abi ja kohapeal sadanud jäävihm ja temperatuuride vahe oli võimsam.

Mõtlemapanev on, kui kurbadele peale koroonauudiste teatab transpordiamet, et on alla andnud ja soovitab autoga mitte sõita!? Ida-Tallinna haigla soovitab EMOsse mitte tulla, sest ooteaeg on neli–viis–kuus tundi.

Õnneks meie Lõuna-Eesti haiglas olukord nii hull ei olnud. Kommunikatsioonijuht Ave Abel teatas, et Võrumaal õnneks libedus väga palju inimestele kurja ei teinud. EMOsse pöördumiste arv märkimisväärselt ei suurenenud, ka kiirabikutseid oli tavapäraselt. Oli mõni kukkumistrauma, kuid haiglaravi keegi ei vajanud. Sellist olukorda nagu Harju- või Tartumaal meil ei olnud.

Pingviinide paraad

See, et pingviinide paraad ära jäi rõõmustas väga paljusid. Juba 1993. aastal, mil toimus soomlaste eeskujul esimene pingviinide paraad, oli palju neid, kes olid sellise vastuvõtu vastu, sest näiteks meie naabrid lätlased seda ei tee. Taanlased peavad oma riigi sünnipäeval kõnesid, norralased annavad lastele jäätist ja rootslased peavad piknikku. 

Eestlastel oli aeg, kui üks presidendiproua arvas, et pingviinide paraad võiks olla kinnine, fotograafideta!? Uskumatu!

Teatrita teatrikuul tuleb ennast kokku võtta ja lahku hoida!

Märtsis tasub ja tuleb kodus või kaugtööl püsida. Võrumaa Teataja lugeja Kalju Jõenurm soovib, et peaks selle pingviinide paraadi üldse ära jätma, eriti epideemia ajal. Vabariigi aastapäeva väärikaks tähistamiseks on palju rahvapärasemaid võimalusi. Mina olen mures koroona laialdase leviku pärast, ka Võrumaal. Mina olen oma vaktsiinisutsaka juba kätte saanud, kõrvalnähtusid ei olnud. Kuid vaktsineerimine meid üksi ei aita, see toimub aeglaselt, viiruse leviku kiirus on aga suur. Muret teeb ikka inimeste suhtumine piirangutesse, eriti nooremate oma. Ma räägin seda oma toidupoe Maksimarketi põhjal. Valitsus peaks ilmselgelt palju rangem olema. Ka meie ajaleht peaks inimeste südametunnistusele rohkem koputama. Võtkem ennast kokku ja hoidkem lahku, siis saame koroonast lahti!

Optimismi lisab, et kuigi paljud vaba aja veetmise võimalused on lukku pandud, siis kindlamast kindel on, et kevad ei jää tulemata ja algab laupäeval, 20. märtsil kell 11.37.

Ilusat kevade ootust!

KALEVI ALT VÄLJA NR 1 > Eesti riigi 103. aasta oli keeruline, sellele andis nukra varjundi koroona, mis viis eriolukorra kehtestamiseni mullu märtsis ja painab meid praeguseni.

Poliitpilotaaž

Samal ajal, kui inimesed olid sunnitud olema koduseinte vahel, hingamisaparaadi all, intensiivravis, üksinda hooldekodus ja ei pääsenud surmastki, käis riigis abielureferendumi- ja võimuvõitlus. Kodus olema kutsuti eestimaalasi enneolematult kõrgel tasemel. Seda tegid president, riigikogu esimees ja peaminister. Samal ajal sõitis president koroonaviirusega riskides oma sünnipäeva ajal Šveitsi suusatama, sest oma riigis (Otepääl ja Haanjas) ei olevat olnud suusatamiseks ruumi!? Samal ajal, olles Eestis presidendipalgal, soovis president kandideerida OECD (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon ehk rikaste riikide organisatsioon) peasekretäriks. Vaatleja Toomas Alatalu nimetas seda ülimaks poliitpilotaažiks ja soleerimiseks.

10 000 parandusettepanekut

Abielureferendumi eelnõule esitati ligemale 10 000 muudatusettepanekut. Opositsioon tegutses lausa silmade särades, mida pole varem ette tulnud, sest riigikogu suures saalis on mõnikord ainult üksikud saadikud ja üks presidentidest nimetas riigikogulasi lausa kummitempliteks. Nüüd suudeti genereerida tohutu hulk parandusettepanekuid.

Sooviti ära keelata koolivaheajad, keelata pastapliiatsid, küsiti kas elus naine saab olla abielus, kas Eesti peaks liituma Venemaaga ja kasutusele võtma rubla … Tule taevas appi!

Vaktsiini saabumist ootasid kõik pikisilmi, kuid siingi oskas elukutseline ja väga kogenud suurepalgaline ametnik sättida ennast esimeste vaktsiinisaajate nimekirja ning hiljem korraldas oma alluvatele kallis mõisas kokkusaamise (koolituse)!?

Masendav!? Eriti kui seda kuulata haiglavoodis lamades või töötuna kodus istudes, lähedasi nägemata hooldekodus olles, lapsi kaugõppes õpetades …

Kas see on meie 103aastaseks saava riigi parlamendi ja ametnike tase? Häbi on! Veelgi masendavam on, et käesolev aasta on meie taasiseseisvumise 30. aasta, mida polnud mahti märgatagi.

30 aastat tagasi

Võimuvõitluse ja võimuvahetuse laineharjal ei märgatud, et 30 aastat tagasi, 12. jaanuaril 1991, sõitis Arnold Rüütel Moskvasse ja kirjutas koos Boriss Jeltsiniga alla lepingu Vene Nõukogude Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi ja Eesti Vabariigi vahel tunnistamaks teineteist suveräänsete riikidena ja rahvusvahelise õiguse subjektidena. Siit algas meie tee iseseisvumiseni augustis 1991, mil samuti mitmed riigikogulased põgenesid saalist tualetti, jättes teised vastastikku suurtehaste venekeelsete juhtidega ja sõjaväelastega. Suur tänu augustiklubilastele, tänu kellele sündis vaba Eesti!

Arnold Rüütli käik kulmineerus Boriss Jeltsini käiguga Eestisse 13. jaanuaril 1991. Tallinnas lennukilt maha astudes ütles Boriss Jeltsin Nõukogude armeele: „Enne, kui te lähete rünnakule tsiviilobjektide vastu Baltikumis, tuletage meelde oma kodukollet, oma riigi ja rahva olevikku ning tulevikku … Vägivald Baltimaade rahvaste ja seaduste kallal tekitab tõsise kriisi ka Venemaal.”

Võimuvahetus

Tänavu 12. jaanuaril astus peaminister Jüri Ratas tagasi ja loomulikult polnud aega mõelda sündmustele 30 aastat tagasi, sest tähtis oli reformierakondlaste võimule pääsemine.

Rahvas ehk valijad olid jäetud üksi juba jõulude ajal, aastavahetusel ja uue aasta alguses. „Püsige kodus!” tundus olevat tühi ja õõnes sõnum. Õpetaja, õppejõud, meedia- ja kommunikatsioonidoktor Johannes Saar kirjutab Sirbis, et kus on loomeliidud ja küsib: kas te magate või on loomeliitudele piisavalt makstud, et suu pidada?

Johannes Saar jätkab: „1988. aastal pööras loomeliitude ühispleenum Toompeal riiki. 2013. aastal jätkus loomeliitudel aga jaksu vaid ühe ministri tagasikutsumiseks. Või olete oma selgroo läätseleeme eest maha müünud ja kikitavad kõrvu vaid palgapäeval.”

Kes hoolib?

Tekib õigustatud küsimus: kes hoolib meie riigist? Kui läheneda kuluhüvitiste poole pealt, siis oli mullu 101 riigikogulase seas ainult üks riigikogulane, kes ei kasutanud kuluhüvitisega ette nähtud tuhandeid eurosid – see oli Siim Pohlak (EKRE).  Meenub, kui üks riigikogulane hindas tööd Toompeal keerulisemaks ja raskemaks kui meedikute öövalves olek!?

Läti valitsuskoalitsioon kiitis möödunud nädalal heaks peaminister Krišjanis Karinši idee: igale perele ühekordne 500 euro suurune toetus lapse kohta!

Meie presidendivalimised algavad 10. augustil 2021. Kohalikud valimised on 17. oktoobril 2021. Eesti elanike arv 1. jaanuari 2021 seisuga on 1 339 426.