Kuigi eriolukorda ei ole välja kuulutatud, kehtivad nii mitmeski kohas ulatuslikud piirangud. On neid, kes arvavad, et viiruse leviku pidurdamisest on Eestimaal puudu ainult eriolukorra väljakuulutamine ning seda mitte tehes ollakse hukule määratud. Eesti tõusis nakatumisnäitaja põhjal maailma liidriks ning teadjamad ei leia, et ainult eriolukord oleks asjade käiku pidurdanud.

Siiski, kuigi eriolukorda ei ole, on olukord riigis igas mõttes eriline. Eriline võiks tähendada eristumist ja omalaadsust heas mõttes, kuid paraku muudab olukorra eriliseks piiride hägusus, arusaamatud reeglid ning kahtlus selles osas, kas vabadus on piisavalt piiratud või mitte. Nii on enamikul ettevõtetel lubatud moodne kauplemisviis.

Näiteks drive-in ja kaasamüük. Ka e-poe müük on saanud täiesti uue tähenduse, sest kaup ei jõua tavapäraselt alati pakiautomaati, vaid väljastus toimub soovi korral ka kodulinna kauplusest. Ainukeseks eeliseks selliste reeglite puhul on see, et armas eestlane peab end tagasi hoidma ning ei saa füüsiliselt kaupluses sihitult ringi uidata, vaid peab selle osa vahetama e-poe vastu. Küll aga puutuvad klient ning müüja siiski kokku kauba üleandmisel.

Inimesed soovivad oma vabadust tagasi, ettevõtjad soovivad kuidagigi ellu jääda ning valitsus soovib piirangute täitmist piire nihutamata. Siiski ei ole viimaseks kõik sada protsenti tehtud. Paljude meelest on kokku hoitud valedest kohtadest ning kaubandusettevõtete piirid on seal, kus lõpeb tegusa ettevõtja fantaasia. Ühelt poolt on hätta jäetud need, kes soovivad enesetunde parandamiseks ja vaimse tervise parendamiseks enda füüsilisele vormile keskenduda. Paraku treeningud, sealhulgas individuaaltreeningud, on keelatud. Küll aga saavad oma vaimu toidetud need, kel uued ripsmed, kulmud või juukselõikus silma särama paneb ja vaimu toidab, sest teenusepakkujad on volitatud ka piirangu ajal oma kliente vastu võtma, küll aga 25protsendilise täituvusega. Kuidas aga piiritleda seda täituvust juuksurisalongis, kus enamasti käibki üks kunde korraga?

Erilises olukorras jäävad ellu leidlikumad ja julgemad!

KALEVI ALT VÄLJA 3 > Ei tule kuigi kaugele kalevi alla pugeda meenutamaks, et aasta tagasi olid apteekides  kallid näomaskid otsas ja piiriäärsetes Läti poodides oli kõige populaarsem kaup topeltkange viin. 12. märtsil 2020 kehtestas Eesti eriolukorra ja piirid pandi kinni. Täna on olukord veelgi raskem.

Kas digitiiger on surnud?

Nüüd tõdetakse, et on eriolukord ilma ametliku eriolukorrata. Kõige hämmastavam, lausa ohtlik, et meie e-riik ei jõua läbi e-eesti inimesteni!? See ei saa olla digiriigis võimalik. Küsitakse, et millal siis digitiiger suri? Kes on süüdi? Õhtuleht ütleb otse välja, et digitiigrist on saanud digieunuhh.

Naabrid lätlased on koroonarindel digilahendustega meist tublisti eespool.

Üliusin jälitamine

Kahjuks langes digitiigri surmaga kokku piltlikult öeldes „koeravorsti” jälitamise lugu. Euroopa Kohus kritiseeris Eesti praktikat, mille järgi annab sideandmete kasutamiseks loa prokuratuur ja meil kogutakse mobiilikõnede andmeid liialt usinalt. Lugu sai alguse Viru maakohtust, kus inimesele määrati kaheaastane vanglakaristus erinevate varguste ja võõra pangakaardi kasutamise eest. Märtsi alguses tuli Euroopa Kohtult vastus, et kõnede andmeid ei tohi nii meelevaldselt kasutada. Lühidalt, et nii alasti ei tohi inimest väikeste pahategude puhul kiskuda.

Samas on tänane reaalsus, et riik ei ulatu inimeseni koroonainfot edastama. Võiks ju kasutada mobiilside, mis ei sobivat pikema info edastamiseks. On teada, et Leedus  SMSsõnumid toimivad, meil mitte?

Soovitatakse e-Eestis suunata oma meilid sobivale aadressile, kuid unustatakse ära, paljudes maakohtades internet üldse puudub ja paljud seda ei kasuta. See ei tohiks olla üllatus!

Punase laterna riigi presidendi rännutuhin

Eestist on saamas koroonarindel  punase laterna riik. Mitte segi ajada punaste laternate tänavaga Hollandis. Kas president ikka väga pidi pärast Haanja maratoni lendama Hispaaniasse ja valmistub Afganistani sõiduka.

Peaminister oli tänaseni eneseisolatsioonis, kaitseväe juhataja samuti. President taotleb rändamiseks lausa eraldi vaktsineerimist.

Meie maksame riigi juhtidele ja otsustajaile palka ja meil on õigus nõuda palga eest kvaliteetset tööd. ERRi teisipäevases kespäeva uudistesaates ütles üks kuulaja otse välja, et kui naisterohke valitsus ametisse sai, siis kilgati ja loodeti kõik asjad paika saada, sest presidentki on naine ja riik sellega väga-väga eriline.

Kaiseväelasedki pausil

Uudistest oli kuulda, et sajad kaitseväelased on eneseisolatsioonis, paljud ei ole koduloal olles tagasi, sest on haigestunud.

See kummutab info, et koroona ründab eakaid. Nüüd teame, et pääsu pole ka noortel ja isegi kõige väiksemad koolilapsed tuleb kodus hoida.

Riik lukku! Võtame end kokku ja hoiame lahku!

Tasub meelde tuletada meie hea lugeja Kalju Jõenurme sõnu: „Võtame end kokku ja hoiame lahku! Nii võidame koroona.”

Jüri Ratas ütles üleeile, et olukord on katastroofiline! Päästame iseenda ja riigi! Mullune riigi lukkupanek (eriolukord) läks maksma 300 miljonit eurot. Täna asutakse Stenbocki majas arutama lisaeelarvet.