KALEVI ALT VÄLJA NR 6 > Tihti on kergem usaldust kaotada, kui võita. Kes meist poleks kogenud usalduse kaotust oma sõbralt? Vahel lipsab sõbra usaldatud saladus üle huulte. Muidugi võib ka sõber sinu enda saladuse välja rääkida. Kogemata lobisetud saladuse puhul võib andestada, kuid kui see puudutab meie hingeelu ja lõhutud saab valulävi …

Praegu soovitaks paljudel ametnikel lihtsalt vaikida, sest asjalikku, selget sõnumit peaaegu polegi. On teada, et ainult tippnäitleja suudab vaikuse kõnelema panna. Poliitikud ja teised koroonarindel tegutsejad seda kaugeltki ei suuda.

Sisemine valu

Hingevalu on koroona ajal ladestunud, kellel rohkem, kellel vähem, pigem siiski rohkem. Inimene ei ole kahjuks millalgi nii üksi olnud nagu praegu, 21. sajandi 21. aastal koroonakriisi ajal. Hingerahu pakuvad kriisi- ja usaldustelefonid, turvakodud … Nagu sõda oleks. Kas see ongi meie põlvkondade sõda, kus kaeviku asemel oleme koduseinte vahel, halvemal juhul haiglas hingamisaparaadi all ja nagu sõjas on (koroona)langenuid. Eile (9. aprill) ületas koroonasurmade arv tuhande piiri.

Praeguses olukorras tuleb koroonarindelt hõbedaselt segast infot nii, et lausa tapab. See ei ole liialdus. Suitsiidide arvu järsk tõus hirmutab, sest sellele teele on läinud lapsigi.

Kurja juur AstraZeneca

AstraZenecast on saanud selle sõja peamine vaenlane. Sedavõrd ohtlik, et riigikogu spiiker Jüri Ratas ei julgenud ennast vaktsineerida. Võrulastele mõjus eriti endise ekslinnapea Anneli Oti tõsise murekortsudega näo nägemine riigitelevisioonis ja sõnum, et kultuurimisnister AstraZenecaga ennast vaktsineerima ei hakka, sest vaktsineerib ennast siis, kui tema vanusejärjekord käes!? Minister Anneli Ott saab maikuu alguses 45aastaseks. Ei tea, kuidas oleks käitunud 42aastane kultuuriministri kohale soovitud Koit Toome?

Kaos vaktsineerimisel

Kommunikatsiooniekspert Mart Riikoja võttis ette ja hakkas otsima, kes võiks olla vastutav otseselt. Selge, et vastutab minister ja peaminister, kuid … Sotsiaalministeeriumi kodulehelt leiab ekspert Mart Riikoja selge vastuse: „Maris Jesse (52), terviseala asekantsler, juhib osakonnajuhatajate kaudu tervisesüsteemi arendamise osakonna, rahvatervise osakonna ja ravimiosakonna tööd.” Kas maksumaksja makstud korraliku töötasu puhul kaose tekitamine on näkku sülitamine!?

Aga vastupidi. Minister Tanel Kiik (32) kinnitas televisioonis, et tööle võetakse vaktsineerimise projektijuht!? Kas tõesti hakkab projektijuht tegema Maris Jesse tööd? Töötasu garanteerime meie teiega, hea lugeja. Parem, kui minister oleks vaikinud!

Nimi ei riku meest, kuid AstraZenecat paistab rikkuvat

30. märtsil teatas ravimiamet oma kodulehel, et AstraZeneca koroonavaktsiinil, mis senini kandis nime COVID-19 Vaccine AstraZeneca, on nüüd uus nimi VAXZEVRIA. Uue nimega leiab vaktsiini ka ravimiregistrist. Trükitud infolehtedes võib veel mõnda aega olla kasutusel vana nimi. Segadust veelgi rohkem.

Üks Teadusnõukoja liige tunnistas, et küllap said AstraZeneca kohta antud seletused liiga pikad ja inimesed (vanurid) unustasid enne lause lõppu lause esimese poole ära!? Uskumatu! Siin oleks kindlasti vaikimine targem olnud.

Targem oleks olnud vaikida ka kaitseväe pressitalitusel, kes valetas, et kuperjanovlastel ei ole õhtusi rivistusi ja nii välditakse koroonat!?

Kellele me valetame? Valetame oma inimestele, maksumaksjaile! Häbi peaks olema! Vaikimine oleks olnud kuld!

Kes Šharm el-Šeikhis, kes silmitsi valge raamatu värvidega

Peaminister näitab riigikogulastele kriisi valget raamatut ja seletab, mida foorivärvid + oranž tähendavad. Oleme piltlikult öeldes punase keelava fooritule taga. Poed-pubid kinni, saunad-spaad kinni, koolid-kinod kinni jne.

Samas näeme pilte Šharm el-Šeikhis palava päikese ja sinise Punase mere kaldal päevitamas. Šharm el-Šeikhis on praegu päeval 30 ja öösel üle 20 soojakraadi ja taevas pilvitu. Parem, kui Egiptuses olijad ei oleks hõisanud ja pilte üles riputanud!?

Lamemaalased

Osasid eestlasi on hakatud nimetama lamemaalasteks. Mõelge, millises Eestis lame-eestlased elavad? Kas esimeses või teises Eestis? Kui jõuate järeldusele, siis ärge midagi öelge. Rääkimine hõbe, vaikimine kuld. Või teise Eesti eestlaste kombel, et rääkimine kopik, vaitolemine kaks kopikat. Öeldakse ka, et hoidke mokad lukku, muidu lendab kärbes kurku!

Planeeritud tegevuste õnnestumise protsent on üldjuhul suurem kui nendel, mis on tehtud lihtsalt „las minna” meetodil. Siiski võib ka teisel juhul hea õnne korral märkimisväärseid tulemusi saavutada. On asju, mida ei tohiks teha nii suurt riski võttes, vaid mida peaks tegema kindla lahinguplaani ja eesmärgiga ning läbikaalutult. Kaasatud peaks olema isegi plaan B ja vajaduse korral ka C, juhuks kui A ei õnnestu.

Kas õnnemängu katsetada, selleks peaks luba andma tagajärgede vähesus. Oluliste tagajärgedega ja paljusid inimesi puudutavaid otsuseid ei tohiks teha huupi, et ehk õnnestub. Nii oleks tarvis õnnestumisele rohkeid panuseid tehes põhjalikult läbi kaaluda vaktsineerimisplaan. Seda eriti juhul, kui käepärast on vaktsiinidoosid, mida manustada, ning käepärast on ka riskirühm, kes peaksid vaktsiini saama. Otsuseid, mille tegemisel on üsna suur kaal, näiteks inimelud, ei tohiks kergel käel ja „äkki õnnestub” meetodil teha. Korraldus peaks olema hea eeltööga, kindla plaani ning mitme alternatiiviga, selge ning läbipaistev. Kasutada tuleks ära kõik variandid, mis soodustavad õnnestumist ja vähendavad ebaõnnestumist.

Inimloomuses on ka ihata improviseerimist, riskida ja nautida selle võrra võitu rohkemgi. Sellised eksperimendid oleks paslik jätta näiteks klassiõhtu või äärmisel juhul sünnipäevapeo planeerimise tarvis. Teisalt tundub, et suurürituse korraldamisel ollakse rohkemgi hingega juures, sest läbikukkumine oleks häbi. Olukorra käestlibisemine võib olla tingitud ka inimlikust hirmust ja teadmatusest. Peaaegu iga eestlane on ilmselt oma elus korraldanud vähemalt ühe (või lausa mitu) klassiõhtu, sünnipäeva, pulmapeo, suguvõsakokkutuleku või peielauagi. Kui mitu eestlast on aga korraldanud laiaulatuslikke vaktsineerimistalguid?

Teadmatus sunnib sageli peitu pugema ja minna laskma. Põõsas silmad kinni kükitades loodetakse salamahti, et plaan õnnestub. Kui ei, siis joostakse saba sorgus edasi ja loodetakse, et ehk keegi ei märganud ja ehk tuleb märkamatult ka teine võimalus selleks, et teha vigade parandus.