ARVAMUS

Öeldakse, et mida aeg edasi, seda avameelsemaks on muutunud inimesed. Nii ei peeta enam paljut tabuteemaks, mis veel mõni aeg tagasi oli info, mida isegi lähedasematele avalikustada ei soovitud. Praegused tööealised inimesed peavad veel mitut teemat tabuks. Küll aga on alles täiskasvanuikka jõudnute meelest peaaegu kõik selline, mida laialdaselt teistele kuulutada. Teisalt ollakse just viimasel ajal eriti tundlikud isikuandmete levitamise ning lekkimise osas. Võta siis nüüd kinni, kas Eesti inimene on läinud avameelsemaks või hoopis vastupidi. Või ollakse lihtsalt agarad oma õigusi taga ajama, reaalsuses neist tegelikult hoolimata.

Kui rääkida isiklikust infost, siis esimene, mis paljudele pähe turgatab, on tervisega seotud info. Ei mõelda just sageli sellele, et ka näiteks palgainfot peetakse praegu veel delikaatseks infoks. Ometi on tehtud suuri samme, et palgainfo oleks avalik ja kõigile kättesaadav. Riigiametite puhul see just nii ongi. Teisalt on ju riigikassa täitjateks inimesed ise ja igal tööandjal on õigus omada ülevaadet sellest, kuhu ja kui palju ning kellele ta palka maksab. Hiljuti korraldatud uuringus, kus üle 6800 küsitletu käest uuriti, kas nad on valmis oma palga suurust perele ning lähedastele avaldama, vastas üle poole, 57 protsenti, et nad ei näe oma töötasu avalikustamises midagi halba. Siiski oli 14 protsenti vastajaid arvamusel, et töötasu on isiklik ning privaatsfääri kuuluv asi, mille suurust ei peaks teadma isegi lähedased ega tuttavad. Teisalt ei soovi 46 protsenti töötajatest, et nende töötasu numbrit teaksid kolleegid. Vaid 16 protsenti arvab, et on okei, kui palganumber olekski avaliku infona kõigile vaadatav.

Uuringust selgub, et tõepoolest – mida noorem on vastaja seda avameelsem on ta info, sealhulgas oma tasunumbri jagamises. Kas ühiskond on selleks aga valmis? Kuigi järeltulev põlv on agaralt tööpõldu vallutamas, siis on töötajate seas ka neid, kes ei ole veel nii avameelsest puust ning harjunud rohkem endiste reeglite järgi mängima. Nemad on pigem selles paadis, kes hea meelega ei avalikustaks oma kinganumbritki, rääkimata palganumbrist. Kas see on aga õige või vale? Nii nagu igal asjal, nii on ka sellel mündil kaks poolt.

Teinekord on nii, et tahaks kohe pisiasjadele tähelepanu juhtida. Või siis lihtsalt selgitada mõnda asjaolu, mis ei pruugi pealt vaadates kõigile selgelt mõistetav olla. Teisalt tahaks mõnikord lihtsalt kutsuda viisakalt korrale ja tuletada meelde, mis on ilmselgelt siin ilmas viisakas ja mis taunitav. Sel korral soovib Võrumaa Teataja tähelepanu juhtida ühest küljest nii ilmselgele asjale, kuid teisalt millelegi, millele inimesed sellest küljest tihti läheneda ei oskagi.

Kui küsida, kas klient tuleks selle peale, et kaupluses süüa ära jäätis ning panna paber kaupluse sügavkülmikusse tagasi? Seejärel lahkuda ilma tarbitud kauba eest tasumata? Kui ei olda just praegust kuumalainet arvestades peast soojaks mindud ning jäätise poole zombina sööstetud, siis ei ole see just normaalse inimese käitumine. Ka ei tühjenda me kaupluses käies munaresti endale kotti ning ei aseta tühja karpi süüdimatult riiulile tagasi. Kauplus on selleks, et osta ehk siis maksta toodete eest. Ja ei ole oluline, kas me sööme jäätist poes kohapeal, mis ilmselgelt ei ole viisakas, või viime jäätise koju ning sööme seda seal. Tasuda tuleb igal juhul. Aga milleks? Ilmselgelt selleks, et maksta kinni tooraine, millest kaup on tehtud, tasuda töötajatele, kes on toorainest teinud kauba, ning ka kauba väljapanijale, kes on selle jäätise kenasti müüki sättinud.

Samuti tahavad palka klienditeenindajad ning ülejäänud personal, sest ka nemad soovivad oma palga eest minna jäätist ostma. Ilmselgelt on eelkirjutatu ilmselge! Siis võiks olla ju ka ilmselge see, et ajaleht on samasugune toode nagu jäätis või munad. Kui soovid selle sisu tarbida, siis ostad selle endale kaasavõtmiseks ning tarbid viisakalt, mitte ei ahmi ajalehe sisu kaupluses riiulite vahel enesele sisse ning ei aseta nii-öelda tühja kesta riiulisse tagasi. Ka need, kes on selle lehe materjali kokku pannud, trükkinud, poodidesse toimetanud, müüki sättinud … Uskuge või mitte, ka nemad soovivad endale jäätist osta ja on ära teeninud oma töö eest tasu. Mistahes kauba tarbimine kaupluses ning selle eest tasumata lahkumine on ilmselge varastamine.