Käes on 2016.aasta tulude deklareerimise ja tulumaksu tagastamise periood. Rahaasjade Teabekeskuse varasemad uuringud näitavad, et valdav osa Eesti elanikest kasutab tulumaksutagastust igapäevasteks kulutusteks ja vaid veerand plaanib selle raha hoiustamist või investeerimist. Enamasti jääb tulumaksutagastus 50-300 euro piiresse, mistõttu on tegu arvestatava summaga, mille kasutamine tasuks hoolikalt läbi mõelda ja eelarvesse planeerida, et kasu oleks suurim. Teabekeskus toob välja 5 nõuannet, kuidas tulumaksutagastust mõistlikult kasutada. Tulumaksu võib tagasi saada näiteks kodulaenu intresside, vabatahtlikusse ehk kolmandasse pensionisambasse tehtud sissemaksete, lapse koolituskulude või annetuste eest. Sõltumata tulumaksutagastuse suurusest ei tohiks seda võtta kui boonust või preemiat, sest tegu on inimese välja teenitud, kuid enam maksustatud tuluga, mille riik kord aastas tagastab.

Pane raha ootamatusteks kõrvale. Ootamatute ja keerukate olukordade eest ei saa end kaitsta, kuid selleks saab valmistuda ning lihtsaim viis turvatunnet luua on rahalise tagavara kogumine. Soovituslik rahapuhvri suurus võiks olla 3-6 kuu kulutuste summa. Raha võiks paigutada eraldi arvelduskontole või hoiusele, nii väldid kiusatust vajadusel koheselt säästupuhvri järele haarata.

Vähenda oma laenukoormust. Igasugune laenuraha tähendab kokkuvõttes kasutatud summast suuremaid kulutusi. Kui oled kasutanud suuremate ostude tegemiseks krediitkaarti, väike- või tarbimislaenu, laenanud raha pereliikmetelt või sõpradelt, siis tasub kaaluda tulumaksutagastuse kasutamist nende võlgade vähendamiseks või kustutamiseks.         

Investeeri iseenda harimisse. Paljud kursused ja täiendkoolitused on tasulised, kuid lisaks maailmapildi avardamisele annab enese harimine tööturul suurema konkurentsieelise. Seega võib just tulumaksutagastus anda võimaluse minna ammu ihaldatud kursusele või katsetada sootuks uue eriala omandamist.

Kasuta reisikulude katmiseks. Puhkust planeerides tasub võimalikult vara mõelda sobiva sihtkoha ja oma rahaliste võimaluste peale. Enamasti annab varajane lennupiletite või reisipaketi broneerimine rahalise võidu. Kasutades lennupiletite ostmiseks või hotelli broneerimiseks tulumaksutagastusest saadavat raha, pääsed krediitkaardivõlast, mille tagasimaksmine saadaks sind tõenäoliselt ka pärast reisi lõppemist.

Kasvata isiklikku pensionisammast. Riik soodustab raha kogumist kolmandasse ehk vabatahtlikkusse pensionisambasse. Iga-aastasest maksustatavast tulust võid maha arvata vabatahtliku kogumispensioni makseid kuni 15 protsendi ulatuses. Näiteks makstes iga kuu kolmandasse sambasse 50 eurot, koguneb aastaga 600 eurot, millelt saad tagasi 120 eurot.

Oma rahaasjade planeerimisel on oluline pikaaegne vaade. Riik maksab enamtasutud tulumaksu tagasi kord aastas. Aasta on piisavalt pikk aeg, et oma suuremaid kulutusi planeerida ja neile sobivaim kate leida. Seoses mitmete seadusemuudatustega võib sinu tulumaksutagastus 2018. aastal olla oodatust väiksem, mistõttu tasub juba nüüd mõelda, kuidas oma tulumaksutagastust parimal viisil ära kasutada.

Vaata üle ka olulisemad muudatused 2016. aasta tulude deklareerimisel

Turu-uuringufirma GfK Retail & Technology andmetel müüdi Eesti jaemüügis jaanuarikuus 8 miljoni euro eest 28 600 mobiiltelefoni. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga kasvas mobiiltelefonide müügikäive 13,7% ning tükimüük 5% võrra.

Tele2 müügi- ja turundusdirektori Kristjan Seema sõnul kinnitavad jaanuari telefonimüügi kasvunumbrid, et Eesti tarbijad tunnevad ennast kindlalt. „Kõrge tööhõive määr, kasvanud palgad ja tarbijate kindlustunne võimaldavad suunata rohkem vahendeid tarbimisse,“ ütles Seema, kelle sõnul ostavad eestlased üha rohkem telefone ning tõusnud on ka seadme keskmine hind.

„2017. aasta telefonide müügiprognooside osas enam nii optimistlik olla ei saa.  Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringu kohaselt on nii tarbijate kui ka kaubandusettevõtete ootused inflatsioonile tõusnud. Jaanuaris oli inflatsioon Eestis 2,7% ning aktsiisitõusud veebruaris lisavad sellele hoogu juurde,“ selgitas Seema ja lisas, et kuna palgad enam samas tempos ei tõuse, siis võib lähikuudel oodata tarbijate ettevaatlikumat suhtumist suurematesse ostudesse.

79% jaanuaris Eesti jaeturul müüdud telefonidest olid GfK statistika järgi nutitelefonid, nuputelefonide müük on Seema sõnul pidevas langustrendis. „Mõningast elevust on eestlaste seas tekitanud Nokia 3310 turule tagasitulek. See võib hetkeks nuputelefonide populaarsust suurendada, kuid vaevalt, et see üldist trendi oluliselt muudab,“ märkis Seema.

Tele2-s olid Seema sõnul populaarseimad brändid Huawei, Samsung ja Apple. „Menukaimateks nutitelefonideks osutusid Huawei Y5, Samsung Galaxy J3, Huawei P9 Lite, Samsung Galaxy J5 ja Apple iPhone7,“ ütles Seema ja lisas, et aastaga on keskmine nutitelefoni hind tõusnud ligi 3%.

GfK jaeturu-uuringu kohaselt müüdi jaanuaris 24 000 nuti- ja 4600 nuputelefoni. Kui jaemüügiturul oli nutitelefoni keskmine ostuhind 329 eurot, siis Tele2 klient maksis nutitelefoni eest keskmiselt 234 eurot ning nuputelefoni eest vastavalt 39 ja 37 eurot.

Jaanuari top 10 ostetuimat nutitelefoni Tele2-s:

1. Huawei Y5 II
2. Samsung Galaxy J3 2016
3. Huawei P9 Lite
4. Samsung Galaxy J5 2016
5. Samsung Galaxy A5 (2016)
6. Apple iPhone 7
7. Samsung Galaxy S6 Edge
8. Samsung Galaxy J7 2016
9. Apple iPhone SE
10. Samsung Galaxy A3 (2016)