POEJUTT • Tsooru mehed saadaks pagulased merepõhja tagasi, kui see nende teha oleks. Riigikogu valimistel nad kas ei käinud või ei mäleta enam, keda valisid.
4. augusti, teisipäeva pärastlõunal võtab päike nii hästi, et terve Võru rand on rahvast täis. Vana-Antsla, Kobela ja isegi Antsla poodide ees haigutab see-eest kella nelja paiku tühjus. Ei ühtegi külajoodikut, kellega maast ja ilmast kõnelda ning kohalikke uudiseid pärida. Vana-Antsla poe juures on küll puude vilus väike pingike, kus mehed ilmselt poetuuril olles kogunevad, aga täna ei istu sel kedagi.
Egas midagi, sõidame siis edasi Tsooru, kus läinudkordsel poejuttude tegemise ajal meestega hästi jutule sain. Ja näe, seisavadki poe taga neli lõbusas tujus härrasmeest, kes omavahel elavalt vestlevad.Ajakirjaniku lähenedes pistab üks neist plehku, aga kolm jäävad paigale. Ent oma nime ega vanust öelda ei taha ning pilti endast teha ei luba. See-eest on pealtnäha neljakümnendates-viiekümnendates eluaastates mehed nõus juttu rääkima.
Ull om see, kes vabandust ei leia. Parem neeger kui parm