. 
Küttehinna tõusu uudise peale võib ahastada või ähvardada Soome kolida, kuid reaalsus on see, et energia on kallis, muutub üha kallimaks ja tarbija ei saa loota võimalusele osta kütet alla selle tegeliku hinna. Küll aga saab igaüks mõjutada seda, kui palju ja targalt ta tarbib.
Mida siis teha, et kasvavaid küttekulusid alandada? Kiireim ja lihtsaim lahendus on ülekütmise vältimine.
Üks kiiremini tasuvaid kütte kokkuhoiu viise on reguleerida hoone kütteautomaatikat, pidades silmas väljas valitsevaid ilmastikutingimusi ja ilmaennustust. Selleks peab hoones olema automaatsoojasõlm, mis võtab ilmajaamalt vastu infot oodatavate ilmastikutingimuste kohta. Nõnda asendatakse hoone välistemperatuuri anduri näit täpsema väärtusega, mis võtab arvesse lähiaja ilmastikumuutusi, nagu näiteks päikesepaiste, tuule suund ja kiirus ning temperatuur, aga ka hoone asukohta ja seisukorda. Ilmaennustusega arvestamise kaudu võib saavutada kümne- kuni 15protsendilise kokkuhoiu küttekuludelt. Peamiselt tekib see vältides ülekütmist kevadiste ja sügiseste päikseliste ilmade ajal.
Eramaju üldjuhul ei köeta enne kodust lahkumist, ega hoita soojana sealt eemal olles – see oleks ju raiskamine. Korterelamuid köetakse aga sageli sõltumata sellest, kas inimesed on kodus või kas korter on üldse parasjagu kasutuses. Rääkimata sellest, et päevaseks tööloleku ajaks võiks kütet maha keerata.
Tänapäeval on kütte reguleerimine tegelikult väga lihtsaks muudetud. Radiaatorile lisatakse termostaat, millega seadistatakse eluruumi tegelikule kasutusele vastav kütterežiim. Näiteks saab termostaadi programmeerida nõnda, et aktiivsem kütmine toimub hommikul enne ärkamist ja õhtusel ajal (näiteks ajavahemikul kella 16–24). Muul ajal töötab küte samuti, kuid vähendatud võimsusega. Sõltuvalt küttehinnast tasuvad termostaadid ära esimesel-teisel kasutusaastal.
Termostaatidele on võimalik üle minna ka suurtes paneelelamutes, kus tavaliselt jagatakse küttekulusid ruutmeetrite alusel. Ent suures korterelamus eeldab süsteemi rakendamine elanikelt kas väga head koostöötahet, sest kõigis korterites köetakse ühe režiimi alusel, või küttearve jaotamist vastavalt iga korteri tegelikule tarbimisele.
Et õiglaselt küttekulusid jagada, tuleb radiaatoritele paigutada küttekulujaoturid, mis mõõdavad eraldi iga radiaatori küttekulu. Seeläbi saab ühistu esitada korteriomanikele arveid vastavalt korteri tarbitud sooja kogusele. Sellise süsteemi paigaldamisel on eriti oluline korrektsete, maja arhitektuurist lähtuvate koefitsientide määramine korteritele. Vastasel juhul maksavad maja ääreosas või ülemisel ja alumisel korrusel asuvate korterite omanikud kinni suure osa keskosas paiknevate korterite küttekulust ning õiglust ei sünni.
Tõin välja kaks kiiret ja lihtsat lahendust küttekulude vähendamiseks. Ent veelgi suurem potentsiaal energia kokkuhoiuks peitub maja terviklikus rekonstrueerimises. Praegu saab seda
KredExi abil väga soodsatel tingimustel teha.
Lehekülg 9176 / 9224
