Põlvamaal hukkus ööl vastu teisipäeva teelt välja paiskunud autos keskealine mees.

Esialgsetel andmetel juhtus õnnetus veidi pärast kella 4 Kanepi vallas Peetrimõisa külas Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee 236. kilomeetril, kus Võru suunas liikunud Volkswagen Passat sõitis teelt välja vasakule poole ja rullus üle katuse.

Maastikupõlengute arvu kiirest kasvust tulenevalt määrab päästeameti peadirektori oma käskkirjaga tuleohtliku aja alguseks kogu Eesti territooriumil 1. mai, mis seab piirangud looduses lahtise tule tegemisel.

Tuleohtlikul ajal võib looduses võib tuld teha ainult selleks ettenähtud kohtades. Matkajatel ja metsas liikujatel on lõkke tegemisel ja grillimisel soovitav kasutada riigimetsa majandamise keskuse lõkkekohti, nende asukohad leiab internetilehelt www.rmk.ee. Samuti võib avalike lõkkekohtade ja grillimisplatsid1 asukohti uurida kohalikust omavalitsusest.

Lõkke tegemisel nii metsas ja maastikul kui ka koduaias tuleb järgida tuleohutusnõudeid. Enne lõkke tegemist soovitavad päästjad uurida kohaliku omavalitsuse õigusakte – tiheasustusalal võib olla lõkke tegemine keelatud või siis on määratud, mida lõkkes põletada tohib. Tuld võib teha vaid vaikse tuulega ja tähelepanelikult jälgida, et sädemed ei lendaks põlevmaterjalidele.

Lõkkekoht tuleb valida ohutusse kaugusesse hoonetest ja metsast. Lahtist tuld ei jäeta kunagi järelevalveta, sel lastakse lõpuni põleda, kustutatakse veega või summutatakse näiteks liivaga. Oluline on jälgida, et lõkkest ei saaks alguse kulupõleng. Igasugune kulupõletamine on Eestis aastaringselt keelatud.

Täpsemat infot tule tegemise ohutusnõuete kohta saab päästeala infotelefonilt 1524.

Riigikohus jättis jõusse vabariigi valimiskomisjoni (VVK) otsuse, mille järgi oli tegutsemisvõimetuks muutunud Põlva vallavolikogule asendusliikmete määramine õiguslikult pädev.

Tegutsemisvõimetuks tunnistatud Põlva 15-liikmelise vallavolikogu üheksa liiget Ahti Bleive, Andres Vijar, Endel Ermel, Aimar Teever, Anti Rüütli, Leander Konks, Ülo Plakso, Toomas Tobreluts, Aivar Tigason ja Ahti Hütt kaebasid vabariigi valimiskomisjonile edasi Põlva valla valimiskomisjoni otsuse, millega komisjon määras volikogu asendusliikmed.

Valitsuse heakskiidu saand Eesti riigieelarve järgmise nelja aasta strateegia kohaselt peab lähiaastatel oluliselt vähenema kuritegevuse tase ja ebaloomulike surmade arv.

Kui mullu hukkus Eestis ebaloomulikul teel 625 inimest, siis aastaks 2017 näeb strateegia ette, et ebaloomulikult kaotab elu maksimaalselt 428 inimest. Ebaloomulike surmade alla kuuluvad tulesurmad, liiklussurmad, uppumised, surmaga lõppenud ründed, narkosurmad, enesetapud ja tööõnnetused.

Kuigi valitsuse eelarvestrateegia käib aastate 2014-2017 kohta, on dokumendis seatud eesmärgid ka pikema aja peale. Strateegia näeb ette, et 2014. aastal on ebaloomulikke surmasid maksimaalselt 508, 2015. aastal 480, 2016. aastal 453, 2017. aastal 428 ning 2020. aastal 385.

Mullu hukkus eelneva aastaga võrreldes ebaloomulikul teel 6,72 protsenti vähem inimesi. Tulekahjudes hukkus mullu 19, liiklusõnnetustes 14, ründe tagajärjel kaheksa, uppus kaheksa, hukkus tööõnnetustes viis ja enesetappude tagajärjel 19 inimest vähem kui 2011. aastal.

Narkosurmade arv suurenes mullu 28 inimese võrra. Kui 2011. aastal suri narkootikumi üledoosi tõttu 132 inimest, siis mullu 160 inimest, mis on Eesti kõigi aegade kõrgeim näitaja. Ebaloomulikest surmadest olid mullu esikohal enesetapud, kokku läks mullu vabasurma 199 inimest. Narkosurmad olid mullu 160 juhtumiga ebaloomilike surmade seas teisel kohal.

Samuti näeb eelarvestrateegia ette kuritegevuse jätkuva vähenemise. Kui mullu regisreeris politsei Eestis 40 816 kuritegu, siis aastaks 2014 seab strateegia eesmärgiks, et kuritegude arv jääb alla 40 000. 2015. aasta eesmärgiks seab strateegia alla 39 000, 2016. aastaks alla 39 0000, 2017. aastaks alla 38 000 ning 2018. aastaks samuti alla 38 000 kuriteo.

Püstitatud eesmärkide saavutamiseks näeb strateegia ette jätkuvad struktuursed reformid, sealhulgas vanglate reformi ning riigis ühtse häirekeskuse moodustamise, raskete peitkuritegude tõhusama avastamise, vabatahtlike suurema kaasamise ning kogukondliku korrakaitse põhimõtete väljatöötamise. Samuti kavatseb riik suurendada ennetustegevusi, et vähendada riskikäitumist ning ebaloomulikul teel hukkunute arvu. Samuti kavatseb riik jätkata tegevust illegaalse immigratsiooni avastamiseks ja tõkestamiseks ning Schengeni viisaruumi nõuetele vastava keskkonna juurutamist.