KÜSIMUS–VASTUS • Eestis koguvad populaarsust erinevad linna-, küla- ja kodukandipäevad, kus osaleb tihtipeale rohkem inimesi, kui on külas elanikke. Näiteks on nii ka Lätimaal Aluksne linnas – surnuaiapühadel ja linnapäevadel osaleb seal rohkem inimesi, kui on linnas elanikke. Kuna käes on suvi ja kodukandipäevad täies hoos, küsisime Kagu-Eestist valitud Riigikogu saadikutelt, millised on nende kogemused selliste päevadega. Küsimused olid järgmised: 1. Üle kogu Eesti toimub suvisel ajal mitmesuguseid linna-, küla- ja kodukandipäevi. Kas sellised päevad lähevad teile korda ja kuidas? 2. Millistel linna-, küla- või kodukandipäevadel olete suve jooksul käinud ja kuhu kavatsete veel minna?

Vastused on toodud vastamise järjekorras.

Tarmo Tamm (Keskerakond): Kodukandipäevade korraldamine on väärt tegevus ja kiitus nendele inimestele, kes neid veavad. Kindlasti lähevad need paljudele korda ja see on hea võimalus kokku saada inimestel, kes on seal kunagi elanud, või ka nendel, kes elavad praegu vastavas külas või linnas. See on omamoodi side mineviku ja oleviku vahel ning hea koht meenutusteks.

Sellel suvel olen käinud Kiuma küla päevadel. Kiuma on koht, kus ma alustasin kooliteed. Külastada on veel plaanis Kõlleste valla kodukandipäevi.

Heimar Lenk (Keskerakond): Linna-, küla- ja kodukandipäevad lähevad mulle väga korda. Ilus vaadata, kuidas pered kokku saavad, linnast kaugemad sugulased ka kohale sõidavad ja üheskoos küla ajalugu meenutatakse. Neil kenadel õhtutel lõkke ääres lubatakse koduküla igavesti alles hoida ja kõik tema arenguks teha. See kõik on meeliülendav ja kindlasti väga soovitatav tegevus. Ent kahjuks räägitakse seda ainult omaenda koduküla rahva rahustamiseks, et kaunis tulevik ootab meid ees. Tegelikult ju ei oota. Vähemalt nii kaua, kui Eesti riik õlga alla ei pane. Külakiige Leader-toetusest ja Eesti Posti pisukese raha jagamisest kohalikule poele, et ta ka kirju margistaks, jääb silmnähtavalt väheseks. Olen palju Kagu-Eesti inimestega seda teemat arutanud ja kahjuks jõudnud alati järeldusele, et küla oma jõuga välja ei vea.

Käisin mõne nädala eest Vana-Antsla kutsekeskkooli „matustel”. Iidsetest aegadest edukas kool pandi kinni ja nüüd enam polegi Lõuna-Eesti õppeasutust, kus keskastme põllumehi ette valmistataks. Küla aga sureb vist koos kooliga. Toon välja mõned mõtted, mida Vana-Antsla vilistlastelt kuulsin ja millest oma blogis kirjutasin: „„Vana-Antslaga on siis asjad ühel pool,” ohkas vilistlaste kokkutulekul, mis ka kooli matusteks kujunes, nii üks kui teine endine õpilane. On selge, et kui kaob kool ja kauplus, siis küla enam kauaks pole. Tänu maakutsekoolile ongi Vana-Antsla küla arenenud. Kolm inimpõlve on siin tööd ja haridust saanud. Kool oli küla keskuseks ja templiks. Nüüd on riik külast lahkunud. Nagu kümnetest teistest Eestimaa paikadest. Haridusministeerium lohutab end sellega, et osa õpetajaid ja erialasid viidi Väimelasse, et nagu polekski maaharidust siinkandis maha kantud. Ent tegelikult on. Antslal olid traditsioonid, terve hulk kuulsaid lõpetajaid. Võib küll liialdamata öelda, et oli põllumeeste Vana-Antsla koolkond, keda esindasid ennekõike väga hea ettevalmistuse saanud agronoomid. Mis külade säilitamise regionaalpoliitikast me Eestis rääkida saame?”

Rein Randver (SDE): Inimesed, kes elavad külas, linnas teavad ikka kõige paremini oma kodukoha asju. Kes siis veel oskab paremini kohaliku elu asju korraldada ja ka rahastada? Sündmustest meenub Pühajärve kooliga seonduv, kus külade inimesed olid erinevalt kohalikest võimukandjatest teisel arvamusel.

Rõõm, et aastatega on koostegemine elavnenud. Olen osalenud Valga linna, Tõlliste valla ja Tõrva linna päevadel. Huviga osalen ka väiksematel, aga väga kodustel kohalikel üritustel. Meenuvad üritused minu sünnikohas Karula vallas.

Ester Tuiksoo (Keskerakond): Sellised kodukandi-, küla-, linnapäevad on kindlasti väga olulised nende paikadega seotud või elus kokku puutunud inimestele. Samas ka küla või linna meeldetuletamiseks avalikkusele, et just seal elavad aktiivsed inimesed, kes korraldavad oma kodukoha auks selliseid päevi. Ka minule on väga tähtsad Põlva või Räpina päevad ja osalenud olen mitmetel erinevate linnade, küladega seotud päevadel. Minu tuttavad on kutsunud mind ka nendele olulistesse kohtadesse vaatama, millega inimesed tegelevad ja mida ilusat on oma kodukandi jaoks ära tehtud. Olen osalenud Võrtsjärve piirkonnas, Saaremaal, kindlasti Tallinnas. Sel suvel olen külastanud ka kodukandipidu teisel maal, oli väga lustiline ja loomulikult rahvamuusikat oli palju.

Eestimaa suvi on ilus ja kutseid erinevatele üritustele palju, eeloleval laupäeval olen kutsutud näiteks Valga „Jõekääru kontserdile”, möödunud aastal oli see väga meeleolukas.

Urmas Klaas (Reformierakond): Kodukandipäevade korraldamine tugevdab inimeste sidet konkreetse paigaga, toob kokku endised ja praegused ühe kandi inimesed. Neil kokkusaamistel on väga suur emotsionaalne väärtus. Tänan ja avaldan tunnustust taoliste päevade korraldajatele – nende töö ja hool on väga suur. Aitäh neile!

Kahjuks ei saanud ma juunis osa võtta Räpina „Hea kodu päevadest”, sest olin töö tõttu välismaal. Küll aga käisin Võõpsu kalameeste päeval, kus kohtasin samuti väga palju omakandi inimesi. Võõpsus veetsin oma lapsepõlve suved ja Võõpsu on olnud ikka see koht, kust kadunud vanaisaga teekonda järvele kalaleminekuks alustasime.

Juulis külastasin Serga külapäeva, kuhu sealsed head sõbrad mind ikka kutsuvad. Ääretult südamlik ja vahva oli! Isa Viktor viis legendaar-ses tsässonas läbi jumalateenistuse, koos istusime pidulauas, nautisime Meremäe noorte muusikute esinemist. Eevi Liinamäe eestvõttel tehakse seda külapäeva ja annaks Jumal talle palju tervist!

Seto Kuningriik on ka oma sisult kodukandi päev. Oli kõigi aegade suurim kuningriik ja hea meel oli sellest osa saada. Loomulikult võtsin eelmisel nädalavahetusel osa ka Põlva linna sünnipäeva üritustest.

Kindlasti lähen Põlvamaa ökofestivalile, olen selle patroon. Ka see üritus on oma sisult kodukandipäev, sest tegevused on loodus- ja kodulähedased. Pühapäeval, 18. augustil toimub Karilatsi talurahvamuuseumis suur perepäev – tulge kõik, kes te väärtustate omakandi loodust ja loodustooteid! Tegevust jagub seal nii suurtele kui ka väikestele.

Meelis Mälberg (Reformierakond): Eestimaa suvi on äärmiselt rikas toredate ürituste poolest ja isegi parima tahtmise korral pole kõigil võimalik osaleda. Eelmisel nädalavahetusel täitus mitmel Eesti väikelinnal 20 aastat linnaõiguste andmisest. Ka Räpina ja Põlva said 20 aastat tagasi linnaks. Räpina viimase linnapeana oli mul au osaleda Räpinas selle sündmuse tähistamiseks korraldatud üritustel. Olen käinud ka Räpina „Hea kodu päevadel” ja osalenud Seto Kuningriigi üritustel. Mõlemad olid väga hästi korraldatud ja toredad üritused. Jääb vaid loota, et eestvedajatel jätkub indu järgmistel aastatel uuesti see raske korraldamistöö ette võtta.

Priit Sibul (IRL): Sündmuse suurusest ja suursugususest enam läheb mulle korda see, kas seda tehakse pigem eneste või külaliste tarvis. Mulle meeldivad pigem tagasihoidlikud ja enese tarvis korraldatud sündmused. Need on tavaliselt hubasemad ja südamlikumad. Ent ka see pole alati kõige olulisem. Väga mõnus on külastada ka traditsioonilisi üritusi. Viimastel aastatel on meie pere jaoks väga olulised Setomaa kirikupühad – päätnitsapäev Saatses ja paasapäev Obinitsas. Soe ja mõnus tunne jäi neljapäeval Piu-sal toimunud Kolme Sõsara Hõrgutiste kohvikus korraldatud muusikaõhtust, kus esines Lauri Õunapuu.

Selle nädala lõpus plaanime osaleda Setomaa külavüü kostipäeval ja tuleval nädalal paasapäeval. Kindlasti toob suvi lisaks neile veel palju mõnusaid kohtumisi.

Valdo Randpere (Reformierakond) ei vastanud.

Inara Luigas (MTÜ Demokraadid) ei vastanud.
Ülo Tulik (IRL) ei vastanud.
Kalvi Kõva (SDE) ei vastanud.